Kriminaalmenetluses kaebab süüdistatava vastu hagi Riigiprokuratuur (OM). OM-i esindab riigiprokurör. Kriminaalmenetlus algab tavaliselt politseist, misjärel otsustab prokurör, kas kahtlustatav vastutusele võtta. Kui prokurör hakkab kahtlustatavale süüdistust esitama, jõuab asi kohtusse.
Süüteod
Süütegusid leiab muu hulgas karistusseadustikust, relvaseadusest, oopiumiseadusest või teeliiklusseadusest. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista teos või tegevusetuses ilma eelneva seadusega ettenähtud karistussätteta.
Eristada saab väärtegusid ja kuritegusid. Kuritegu on raskem süütegu kui väärtegu. Väärtegu võib hõlmata kallaletungi või mõrva. Mõned õigusrikkumise näited on avalik joobeseisund või vandalism.
Uurimine
Kriminaalasi saab sageli alguse politseist. See võib olla vastus teatele või kuriteo jälgedele. Uurimine algas riigiprokuröri juhtimisel koostöös politseiga. Kahtlustatav otsitakse üles ja kogutakse tõendeid. Uurimise järeldused on esitatud ametlikus aruandes, mis saadetakse riigiprokurörile. Ametliku ettekande põhjal annab asjale hinnangu riigiprokurör. Prokurör hindab ka seda, kas kahtlustatava suhtes hakatakse kohtu alla andma. Seda tuntakse otstarbekuse põhimõttena; prokurör otsustab, kas süütegu menetleda.
Kohtukutse
Kui prokurör jätkab süüdistuse esitamist, saab süüdistatav kohtukutse. Kutses kirjeldatakse süütegu, mille eest süüdistatavat kohtu alla antakse, ning märgitakse, kus ja millal süüdistatav peaks kohtusse ilmuma.
Ravi kohtu poolt
Kostjana ei ole te kohustatud istungil osalema. Kui otsustate osaleda, küsitleb kohtunik teid istungi ajal. Kuid te ei ole kohustatud tema küsimustele vastama. See on tingitud nemo tenetur põhimõttest: te ei ole kohustatud oma veendumusega aktiivselt koostööd tegema. Kui kohtunik on süüdistatava ülekuulamise lõpetanud, annab ta sõna prokurörile.
Seejärel esitab prokurör süüdistuse. Selles toob ta välja süüteo asjaolud ja tõendid. Seejärel lõpetab ta süüdistuse kuriteo nõudega.
Pärast riigiprokuröri sõnavõttu esitab süüdistatava kaitsja oma avalduse. Väites vastab advokaat prokuröri süüdistusaktile ja esindab kliendi huve. Lõpuks antakse sõna süüdistatavale.
Kohtuniku otsus
Kohtunikul on mitu otsust. Tõendite leidmiseks peab olema kättesaadav minimaalne kogus tõendeid süüdistatava süüdimõistmiseks. See, kas tõendite miinimum on täidetud, eeldab konkreetse juhtumi hindamist ja on kohtuniku otsustada.
Esiteks võib kohtunik süüdistatava õigeks mõista. Sel juhul ei ole kohtuniku hinnangul süütegu tõendatud või kohtunik otsustab, et süütegu ei ole karistatav. Samas võib juhtuda, et kohtunik ei ole veendunud, et süüdistatav pani kuriteo toime.
Lisaks võidakse süüdistatav süüdistuse esitamisest vabastada. Seda näiteks enesekaitsejuhtumite puhul või kui kahtlustatav on vaimuhaige. Nendel juhtudel leiab kohtunik, et süüdistatav ei ole karistatav või kuritegu, mille eest süüdistatavat süüdistatakse, ei ole karistatav. Kriminaalmenetlus võib sellega lõppeda. Kohtunik võib siiski rakendada meetme ka süüdistuse vallandamisel. See võib hõlmata psüühikahäirega kahtlustatava TBS-i.
Lisaks võidakse ka süüdistatavat karistada. Eristada saab kolme peamist karistust: vangistus, eeskujulik teenistus ja üldkasulik töö. Kohus võib määrata ka meetme, nagu kahjutasu või TBS.
Karistusel võib olla mitu eesmärki. Näiteks võib see olla kättemaksuks. Kui inimene on toime pannud kuriteo, siis ta ei pääse sellest. Lisaks väärib rahuldust ohver, aga ka ühiskond. Karistamise eesmärk on vältida kurjategija enese kordamist. Lisaks peaks karistusel olema hoiatav mõju. Kurjategijad peavad teadma, et kuritegu ei jää karistamata. Lõpuks kaitseb kurjategija karistamine ühiskonda.
Kas teid ootab ees kriminaalmenetlus? Kui jah, võtke ühendust advokaatidega aadressil Law & More. Meie advokaatidel on laialdased kogemused ja nad annavad teile hea meelega nõu ja abistavad teid õigustoimingutes.