Tunnistajate eelistung: tõendite kogumine

kokkuvõte

Esialgne tunnistaja ülekuulamine

Madalmaade seaduste kohaselt võib kohus ühe (huvitatud) isiku taotlusel korraldada eelneva tunnistaja ülekuulamise. Sellise ärakuulamise ajal on inimene kohustatud rääkima tõtt. Pole sugugi vale, et seadusevastane sanktsioon valeväidete eest on kuue aasta pikkune karistus. Tunnistamiskohustusest on siiski mitmeid erandeid. Näiteks teab seadus ametialase ja perekondliku privileegi. Tunnistaja eeluurimise taotlus võidakse tagasi lükata ka siis, kui selle taotlusega kaasneb huvipuudus, kui on tegemist seaduse kuritarvitamisega, kui on vastuolus nõuetekohase menetluse põhimõtetega või kui on muid muid kaalukaid huvisid, mis põhjendage tagasilükkamist. Näiteks võib tunnistaja eeluurimise taotluse tagasi lükata, kui üritatakse välja selgitada konkurendi ärisaladusi või kui üritatakse algatada nn kalapüügiekspeditsioon. Nendele reeglitele vaatamata võib tekkida piinavaid olukordi; näiteks usaldussektoris.

Eelistung

Usaldussektor

Usaldussektoris on suur osa ringlevast teabest tavaliselt konfidentsiaalne; mitte vähem kui usalduskontori klientide teave. Lisaks saab usalduskontor sageli juurdepääsu pangakontodele, mis nõuab ilmselgelt suurt konfidentsiaalsust. Ühes olulises otsuses otsustas kohus, et usaldusasutusel endal ei ole (tuletisinstrumentide) õiguslikke privileege. Selle tagajärjeks on, et usalduse saladusest võib kõrvale hoida, taotledes eelnevat tunnistaja ülekuulamist. Põhjus, miks kohus ei soovinud usaldussektorile ja selle töötajatele tuletatud õiguslikku privileegi anda, on ilmselgelt asjaolu, et sellisel juhul on kõige olulisem tõe leidmine, mida võib pidada problemaatiliseks. Järelikult, kuigi sellisel poolel nagu maksuhaldur ei ole menetluse alustamiseks piisavalt tõendusmaterjali, võib eelneva tunnistaja läbivaatuse taotlemisega koguda palju (salastatud) teavet usalduskontori töötajatelt et muuta protseduur elujõulisemaks. Sellegipoolest võib maksumaksja ise keelata juurdepääsu oma teabele, nagu on viidatud AWR-i artiklis 47, lähtudes konfidentsiaalsest teabest, mille kohaselt ta on ühendust võtnud juriidilise konfidentsiaalsuskohustusega isikuga (advokaat, notar jne), kelle poole ta on pöördunud. Usaldusasutus saab siis viidata sellele maksumaksja keeldumisõigusele, kuid sel juhul peab usaldusasutus siiski paljastama, kellega maksumaksja on seotud. Seda usalduse saladusest kõrvalehoidmise võimalust peetakse sageli suureks probleemiks. ning praegusel hetkel on usalduskontori töötajatel vaid piiratud arv lahendusi ja võimalusi keelduda tunnistajate eeluurimisel konfidentsiaalse teabe avaldamisest.

Lahendused

Nagu juba mainitud, on nende võimaluste hulgas väide, et vastaspool alustab kalapüügiekspeditsioonid, et vastaspool üritab avastada ettevõtte saladusi või et vastaspoolel on liiga nõrk kohtuasja huvi. Lisaks ei pea teatavatel asjaoludel keegi enda vastu tunnistusi andma. Sageli ei ole sellised põhjused konkreetsel juhul asjakohased. Ühes oma 2008. aasta aruandes soovitab tsiviilkohtumenetluse seaduse nõuandekomitee („Adviescommissie van het Burgerlijk Procesrecht”) teistsugust alust: proportsionaalsust. Nõuandekomitee hinnangul peaks olema võimalik koostöötaotlus tagasi lükata, kui tulemus oleks selgelt ebaproportsionaalne. See on õiglane kriteerium, kuid siiski jääb küsimus, mil määral see kriteerium oleks tõhus. Kuni kohus seda rada niikuinii ei järgi, jääb siiski paika seaduse ja kohtupraktika range režiim. Kindel, kuid õiglane? Selles on küsimus.

Selle valge raamatu täisversioon on hollandi keeles saadaval selle lingi kaudu.

Kontakt

Kui teil on pärast selle artikli lugemist lisaküsimusi või kommentaare, võtke palun hr. Maxim Hodak, advokaat Law & More kaudu [Email kaitseb] või härra. Tom Meevis, advokaat Law & More kaudu [Email kaitseb] või helistage meile telefonil +31 (0) 40-3690680.

Jaga