1. Sissejuhatus
20. mail 2015 võttis Euroopa Parlament vastu neljanda rahapesuvastase direktiivi. Selle direktiivi alusel on iga liikmesriik kohustatud looma UBO registri. Kõik ettevõtte UBO-d peaksid olema registrisse kantud. Kuna UBO kvalifitseerub iga füüsiline isik, kellele kuulub otseselt või kaudselt üle 25% ettevõtte (aktsia) osalusest, kuna ta ei ole börsil noteeritud ettevõte. UBO (de) asutamise ebaõnnestumise korral võiks viimane võimalus pidada UBO-ks füüsilist isikut, kes kuulub ettevõtte kõrgemate juhtkonna töötajate hulka. Hollandis tuleb UBO register registreerida enne 26. juunit 2017. Eeldatavasti toob register kaasa mitmeid tagajärgi Hollandi ja Euroopa ettevõtluskliimale. Kui keegi ei taha ebameeldivalt üllatunud olla, on hädavajalik selge pilt eelseisvatest muudatustest. Seetõttu püütakse selles artiklis selgitada UBO registri mõistet, analüüsides selle omadusi ja tagajärgi.
2. Euroopa kontseptsioon
Neljas rahapesuvastane direktiiv on Euroopa tegemise toode. Selle direktiivi kehtestamise mõte on see, et Euroopa soovib takistada rahapesijatel ja terrorismi rahastajatel kasutada kapitali praegust vaba liikumist ja finantsteenuste osutamise vabadust oma kuritegelikel eesmärkidel. Sellega kooskõlas on soov välja selgitada kõigi UBO identiteedid, kuna tegemist on märkimisväärse volitusega inimestega. UBO register on vaid osa muudatustest, mille neljas rahapesuvastane direktiiv selle eesmärgi saavutamiseks tõi.
Nagu mainitud, tuleks direktiivi rakendada enne 26. juunit 2017. UBO registri osas sätestab direktiiv selge raamistiku. Direktiiv kohustab liikmesriike viima õigusaktide reguleerimisalasse võimalikult palju juriidilisi isikuid. Direktiivi kohaselt peab UBO andmetele igal juhul olema juurdepääs kolme tüüpi asutustele: pädevatele asutustele (sealhulgas järelevalveasutustele) ja kõigile rahapesu andmebüroodele, kohustatud asutustele (sealhulgas finantsasutused, krediidiasutused, audiitorid, notarid, maaklerid) hasartmänguteenuste pakkujad ja hasartmänguteenuste pakkujad) ja kõik isikud või organisatsioonid, kes suudavad tõendada õigustatud huvi. Liikmesriikidel on siiski vabadus valida täielikult avalik register. Mõistet „pädevad asutused” ei ole direktiivis täpsemalt selgitatud. Sel põhjusel palus Euroopa Komisjon oma 5. juuli 2016. aasta direktiivi muudatusettepanekus selgitusi.
Registrisse tuleb lisada minimaalselt järgmist teavet: täielik nimi, sünnikuu, sünniaasta, kodakondsus, elukohariik ning UBO valduses olevate majanduslike huvide laad ja ulatus. Lisaks on mõiste „UBO” määratlus väga lai. Mõiste ei hõlma ainult otsest kontrolli (omandiõiguse alusel), mis on vähemalt 25%, vaid ka võimalikku kaudset kontrolli, mis on suurem kui 25%. Kaudne kontroll tähendab kontrolli muul viisil kui omandiõiguse kaudu. See kontroll võib põhineda aktsionäride lepingus sisalduvatel kontrollikriteeriumitel, suutlikkusel olla äriühingule kaugeleulatuv mõju või näiteks ametisse nimetada direktorid.
3. Madalmaade register
UBO registrit käsitlevate õigusaktide rakendamise Madalmaade raamistik on suures osas välja toodud 10. veebruari 2016. aasta kirjas ministrile Dijsselbloemile. Registreerimiskohustusega hõlmatud üksuste kohta osutatakse kirjas, et peaaegu ükski olemasolevatest hollandi keeltest üksused jäävad puutumatuks, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad ja kõik avalik-õiguslikud üksused. Välja jäetakse ka noteeritud ettevõtted. Erinevalt kolmest kategooriast isikutest ja asutustest, kellel on õigus kontrollida registri andmeid, nagu on valitud Euroopa tasandil, valivad Madalmaad avaliku registri. Selle põhjuseks on asjaolu, et piiratud registriga kaasnevad kulud, teostatavus ja kontrollitavus ebasoodsamas olukorras. Kuna register on avalik, ehitatakse sisse neli privaatsuse kaitset:
3.1. Iga teabe kasutaja registreeritakse.
3.2. Juurdepääsu teabele ei anta tasuta.
3.3. Kasutajatel, kes ei ole spetsiaalselt määratud asutused (asutused, kuhu kuuluvad muu hulgas Hollandi pank, finantsturgude amet ja finantsjärelevalve amet) ja Hollandi rahapesu andmebürool, on juurdepääs ainult piiratud hulgale andmetele.
3.4. Röövimise, väljapressimise, vägivalla või hirmutamise ohu korral järgneb iga juhtumi puhul eraldi riskianalüüs, mille käigus uuritakse, kas juurdepääsu teatud andmetele võib vajaduse korral sulgeda.
Muud kasutajad kui spetsiaalselt määratud asutused ja AFM võivad pääseda juurde ainult järgmisele teabele: nimi, sünnikuu, kodakondsus, elukohariik ning tegeliku tulusaaja majanduslike huvide laad ja ulatus. See miinimum tähendab, et mitte kõik asutused, kes peavad tegema kohustuslikke UBO uuringuid, ei saa registrist kogu vajalikku teavet. Nad peavad selle teabe ise koguma ja seda teavet oma halduses säilitama.
Arvestades asjaolu, et määratud asutustel ja rahapesu andmebürool on teatav juurdlus- ja järelevalveülesanne, on neil juurdepääs täiendavatele andmetele: (1) sünniaeg, -koht ja -riik, (2) aadress, (3) kodaniku teenistusnumber ja / või välisriigi maksukood (TIN), 4) isikut tõendava dokumendi olemus, number, väljaandmise kuupäev ja koht ning selle dokumendi koopia ja 5) dokumendid, mis õigustavad isiku staatuse olemasolu ja vastava (majandusliku) huvi suurus.
Oodatakse, et registrit hakkab haldama kaubanduskoda. Andmed jõuavad registrisse, kui ettevõtted ja juriidilised isikud ise teabe esitavad. UBO ei tohi keelduda osalemast selle teabe esitamisel. Lisaks täidavad kohustatud asutused teatud mõttes ka jõustamisfunktsiooni: nende kohustus on edastada registrile kogu nende valduses olev teave, mis erineb registrist. Ametiasutustel, kellele on usaldatud vastutus rahapesu, terrorismi rahastamise ning muude finants- ja majanduskuritegude vormide vastu võitlemisel, on sõltuvalt nende ülesande suurusest õigus või kohustus esitada registrist erinevaid andmeid. Veel pole selge, kes vastutab UBO andmete (korrektse) esitamise eest täitetoimingute eest ametlikult ja kellel on (võimalik) õigus määrata trahve.
4. Vigadeta süsteem?
Vaatamata rangetele nõuetele, ei näi UBO õigusaktid kõigis aspektides veekindlad. Selle tagamiseks, et üks jääb UBO registri reguleerimisalast välja, on mitmeid viise.
4.1. Usaldusfiguur
Võib valida, kas tegutseb usaldusfondi kaudu. Usalduse näitajate suhtes kehtivad direktiivis erinevad reeglid. Direktiiv nõuab ka usaldusnäitajate registrit. See konkreetne register pole aga üldsusele avatud. Sel viisil tagatakse usaldusaluse isiku anonüümsus veelgi. Usaldusfiguuride näideteks on angloameerika usaldus ja Curaçao usaldus. Bonaire teab ka usaldusfondiga võrreldavat arvu: DPF. See on teatavat tüüpi sihtasutus, millel on erinevalt usaldusühingust juriidiline isik. Seda reguleerivad BES-i õigusaktid.
4.2. Istekoha vahetus
Neljandas rahapesuvastases direktiivis mainitakse selle kohaldatavuse osas järgmist: „… ettevõtted ja muud nende territooriumil asutatud juriidilised isikud”. See lause tähendab, et ettevõtted, mis on asutatud väljaspool liikmesriikide territooriumi, kuid hiljem kolivad oma ettevõtte asukohta mõnda liikmesriiki, ei ole õigusaktidega hõlmatud. Näiteks võib mõelda sellistele populaarsetele juriidilistele mõistetele nagu Jersey Ltd., BES BV ja American Inc.. Samuti võib DPF otsustada kolida oma tegeliku asukoha Hollandisse ja jätkata tegevust DPF-na.
5. Eelseisvad muudatused?
Küsimus on selles, kas Euroopa Liit soovib ülalnimetatud võimalusi UBO õigusaktide vältimiseks põlistada. Praegu pole aga konkreetseid märke selle kohta, et selles küsimuses toimuvad muutused lühiajaliselt. 5. juulil esitatud ettepanekus taotles Euroopa Komisjon direktiivis paar muudatust. See ettepanek ei sisaldanud eelnevat puudutavaid muudatusi. Lisaks pole veel selge, kas kavandatud muudatusi tegelikult rakendatakse. Sellegipoolest ei ole vale arvestada kavandatud muudatusi ja võimalust, et hiljem tehakse muid muudatusi. Praegu kavandatud neli peamist muudatust on järgmised:
5.1. Komisjon teeb ettepaneku register täielikult avalikustada. See tähendab, et direktiivi kohandatakse eraisikute ja organisatsioonide juurdepääsu hetkel, kui neil on õigustatud huvi. Kui nende juurdepääsu võis varem piirata varem nimetatud miinimumandmetega, avalikustatakse register nüüd ka neile täielikult.
5.2. Komisjon teeb ettepaneku määratleda mõiste „pädevad asutused” järgmiselt: „.. need riigiasutused, kellel on rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik, sealhulgas maksuhaldurid ja asutused, kelle ülesandeks on rahapesu, sellega seotud eelkuritegude uurimine või nende eest vastutusele võtmine ja terrorismi rahastamine, kuritegeliku vara jälitamine ja arestimine või külmutamine ja konfiskeerimine ”.
5.3. Komisjon nõuab suuremat läbipaistvust ja paremat võimalust UBO-de tuvastamiseks liikmesriikide kõigi riiklike registrite ühendamise kaudu.
5.4. Lisaks soovitab komisjon mõnel juhul alandada UBO määra 25–10%. See kehtib juriidiliste isikute puhul, kes on passiivne mittefinantsteenuseid pakkuv üksus. Need on „..vahendajad, kellel puudub igasugune majandustegevus ja mille eesmärk on tegelike kasusaajate eristamine varast”.
5.5. Komisjon soovitab rakendada rakendamise tähtaega 26. juunist 2017 kuni 1. jaanuarini 2017.
Järeldus
UBO avaliku registri kehtestamisel on kaugeleulatuv mõju liikmesriikide ettevõtetele. Isikud, kellel on otseselt või kaudselt üle 25% börsil noteerimata äriühingu (aktsia) osalusest, on sunnitud tegema palju ohverdusi eraelu puutumatuse valdkonnas, suurendades väljapressimise ja inimröövide riski; hoolimata asjaolust, et Madalmaad on teatanud, et teeb kõik endast oleneva, et neid riske nii palju kui võimalik leevendada. Lisaks saavad mõned juhtumid suuremat vastutust UBO registris olevatest andmetest erinevate andmete märkamise ja edastamise osas. UBO registri kasutuselevõtt võib tähendada, et keskendutakse pigem usaldusfondile või väljaspool liikmesriike asutatud juriidilisele asutusele, kes saab oma tegeliku asukoha mõnele liikmesriigile üle viia. Pole kindel, kas need struktuurid jäävad ka tulevikus elujõulisteks võimalusteks. Rahapesu neljanda direktiivi praegu kavandatud muudatus ei sisalda veel muudatusi. Hollandis tuleb peamiselt arvestada ettepanekut riiklike registrite ühendamiseks, 25% -lise nõude võimaliku muutmise ja võimaliku varajase rakendamise tähtpäeva osas.