Õigus kriminaalasjades vaikida
Mitme möödunud aasta jooksul esile kerkinud suure kriminaalasja tõttu on kahtlusaluse õigus vaikida taas tähelepanu keskpunktis. Kindlasti on kuriteoohvrite ohvrite ja lähedastega tule all kahtlusaluse õigus vaikida, mis on mõistetav. Näiteks eelmisel aastal põhjustas eakate hooldekodudes mitmekordse “insuliinimõrva” kahtlusaluse vaikimine lähedaste seas pettumuse ja ärrituse, kes muidugi tahtsid juhtunust teada saada. Kahtlustatav kasutas Rotterdami ringkonnakohtus pidevalt õigust vaikida. Pikas perspektiivis tüütas see ka kohtunikke, kes püüdsid siiski kahtlusalust tööle saada.
Kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 29
On mitmeid põhjuseid, miks kahtlustatavad kasutavad sageli oma advokaatide nõuandel oma õigust vaikida. See võib olla näiteks puhtstrateegiline või psühholoogiline põhjus, kuid juhtub ka seda, et kahtlustatav kardab tagajärgi kuritegelikus keskkonnas. Olenemata põhjusest, on õigus vaikida igal kahtlustataval.
See on tsiviilisiku klassikaline õigus, mis on alates 1926. aastast sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 29 ja mida tuleb seetõttu austada. See õigus põhineb põhimõttel, et kahtlustatav ei pea oma süüdimõistva kohtuotsusega koostööd tegema ja teda ei saa selleks sundida: „ Kahtlustatav ei ole kohustatud vastama .“ Selle aluseks on piinamise keeld.
Kui kahtlustatav seda õigust kasutab, saab ta takistada oma avalduse ebatõenäolist ja ebausaldusväärset pidamist, näiteks seetõttu, et see kaldub kõrvale teiste väidetest või kohtutoimikus sisalduvast. Kui kahtlustatav vaikib alguses ja kui tema ütlus sobib hiljem teiste avalduste ja toimikuga, suurendab ta võimalust, et kohtunik usub teda. Vaikimisõiguse kasutamine võib olla hea strateegia ka juhul, kui kahtlustatav ei suuda anda usutavat vastust näiteks politsei küsimustele. Lõppude lõpuks saab avalduse kohtus alati esitada hilinenult.
See strateegia ei ole aga riskideta. Ka kahtlustatav peaks sellest teadlik olema. Kahtlustatava vahistamise ja eelvangistusse paigutamise korral võib vaikimisõigusele pöördumine tähendada, et politsei- ja õigusasutustele jääb uurimisaluseks, mille alusel kahtlustatava eelvangistus jätkub.
Seetõttu on võimalik, et kahtlustatav peab oma vaikimise tõttu eelvangistuses viibima kauem, kui ta oleks avalduse teinud. Lisaks on võimalik, et pärast asja lõpetamist või kahtlustatava õigeksmõistmist kahtlustatavale kahju hüvitamist ei maksta, kui ta on ise süüdi eelvangistuse jätkamises. Selline kahju hüvitamise nõue on sel põhjusel juba mitu korda tagasi lükatud.
Kohtusse sattudes ei jää vaikimine tagajärgedeta ka kahtlustatava jaoks. Kohtunik saab ju oma otsuses vaikimist arvesse võtta, kui kahtlustatav nii tõendites kui ka karistuses mingit avatust ei anna. Hollandi ülemkohtu hinnangul võib kahtlustatava vaikimine isegi kaasa aidata süüdimõistmisele, kui tõendeid on piisavalt ja kahtlustatav pole andnud täiendavaid selgitusi.
Lõppude lõpuks saab kohtunik kahtlustatava vaikimist mõista ja selgitada järgmiselt: „ Kahtlustatav on alati oma seotusest vaikinud (...) ja seetõttu ei ole ta võtnud vastutust selle eest, mida ta on teinud .“ Karistuse kontekstis saab kahtlustatavat tema vaikimises süüdistada selles, et ta ei ole oma tegusid kahetsenud ega kahetsenud. See, kas kohtunikud võtavad kahtlustatava vaikimisõiguse kasutamist karistuse määramisel arvesse, sõltub kohtuniku isiklikust hinnangust ja võib seetõttu kohtunike lõikes erineda.
Vaikimise õiguse kasutamisel võib kahtlustataval olla eeliseid, kuid see pole kindlasti riskivaba. On tõsi, et kahtlustatava õigust vaikida tuleb austada. Kui aga tegemist on kohtuprotsessiga, peavad kohtunikud kahtlusaluste vaikimist üha enam enda kahjuks. Lõppude lõpuks on kahtlusaluse õigus vaikida vastuolus kriminaalmenetluses üha suureneva rolliga ning ohvrite, üleelanud sugulaste või ühiskonna tähtsusega ja vastustega küsimustele.
See, kas teie puhul on mõistlik kasutada politsei ülekuulamisel või kohtuistungil vaikimise õigust, sõltub juhtumi asjaoludest. Seetõttu on oluline, et võtaksite enne vaikimise õiguse üle otsustamist ühendust kriminaaljuristiga. Seadus & Rohkem advokaate on spetsialiseerunud kriminaalõigusele ning annavad hea meelega nõu ja/või abi. Kas olete ohver või ellujäänud sugulane ja kas teil on vaikimisõiguse kohta küsimusi? Isegi siis Law & More'S advokaadid on teie jaoks valmis.
