Jälitamine Hollandi seaduste alusel: tunnustamine, kaitse ja õiguslikud sammud

Jälitamine on Hollandi seaduste kohaselt kriminaalkuritegu, mida tuntakse kui belaging ja mis on sätestatud Hollandi kriminaalkoodeksi (Wetboek van Strafrecht) artiklis 285b. See hõlmab ebaseaduslikku, süstemaatilist ja tahtlikku teise isiku eraelu rikkumist eesmärgiga sundida seda isikut midagi tegema, millest hoiduma või taluma või külvata hirmu. Maksimaalne karistus on kolmeaastane vangistus või neljanda kategooria rahatrahv ning süüdistuse esitamine on võimalik ainult siis, kui sihikule võetud isik esitab ametliku kaebuse.

See üksainus juriidiline definitsioon määrab praktikas palju. See selgitab, miks ühest ebameeldivast sõnumist harva piisab, miks päevik on väärtuslikum kui mälestus ja miks on teie teate ajastus oluline. See juhend käsitleb elemente, mida riigiprokuratuur (Openbaar Ministerie) peab tõendama, jälitamise ja sarnaste süütegude, näiteks ähvardamise ja laimamise erinevust, tõendeid, millel on tegelik kaalu, ning kriminaalkohtute ja tsiviilkohtumääruse kaudu kättesaadavaid kaitsekorraldusi. Samuti kirjeldatakse selles, mida saate esimesel nädalal teha, sest jälitamisjuhtumite puhul kipuvad varased otsused määrama, kui tugev toimik lõpuks on.

Mis loetakse jälitamiseks Hollandi kriminaalkoodeksi artikli 285b alusel?

Karistusseadustiku artikkel 285b sätestab, et teise isiku eraelu ebaseaduslik, süstemaatiline ja tahtlik rikkumine eesmärgiga seda isikut sundida või hirmu külvata on kuritegu. Selle karistuse taga on kolm kumulatiivset elementi ja enne süüdimõistvat kohtuotsust peab prokuratuur kõik kolm tuvastama.

• Süstemaatiline muster (stelselmatigu)Mitte üksik intsident, vaid käitumisviis. Hollandi kohtud vaatavad käitumise olemust, kestust, sagedust ja intensiivsust, asjaolusid, milles see aset leidis, ja mõju, mida see avaldas sihtmärgiks olevale isikule.
• Ebaseaduslik ja tahtlik eraelu rikkumineKäitumine peab tungima ohvri isiklikku sfääri ning olema tahtlik, mitte juhuslik või hooletu.
• Konkreetne eesmärk (oogmerk)Kurjategija pidi tegutsema selleks, et sundida ohvrit midagi tegema, millest hoiduma või taluma või et külvata hirmu. Klassikaline näide on pidev soovimatu kontakt pärast selget keeldumist.

Maksimaalne karistus on kolm aastat vangistust või neljanda kategooria rahatrahv. Praktikas määravad kohtud sagedamini üldkasuliku töö, tingimisi karistuse ja lähenemiskeelu, kusjuures tulemust mõjutavad oluliselt mustri pikkus, varasem vägivald ja laste olemasolu.

Üks artikli 285b omadus, mida on lihtne tähelepanuta jätta ja mis praktikas on määrav: süüdistuse esitamine on klachtdelict. Artikli teise lõigu kohaselt võib riigiprokuratuur süüdistuse esitada ainult siis, kui isik, kelle vastu süütegu toime pandi, on süüdistuse esitamist sõnaselgelt taotlenud. Asjaolude teatavaks tegemine ei ole automaatselt sama asi. Politseijaoskonnas avalduse esitamisel öelge võimalikult lühidalt, et soovite süüdlase süüdistuse esitamist, ja kontrollige, et see soov on teie allkirjastatud avalduses kirjas.

Kaebus on ajaliselt piiratud. Karistusseadustiku artikkel 66 annab teile kolm kuud alates päevast, mil te kuriteost teada saite. Jätkuva mustri korral on alguspunkt vaieldav ja kaitsja esitab ettepaneku võimalikult varajase kuupäeva kasuks. See on praktiline põhjus, miks mitte lasta jälitusolukorral enne tegutsemist kuid kesta, olenemata ohutuskaalutlustest.

Kuidas jälitamine erineb ähvardamisest, laimamisest ja koduvägivallast

Jälitamist defineeritakse mustri, mitte ühegi teo raskusastme järgi. See eristab seda kuritegudest, millega seda kõige sagedamini segi aetakse, ja see eristamine on oluline, sest see otsustab, millise artikli alusel prokuratuur süüdistuse esitab ja millised tõendid on asjakohased.

• Ähvardus (bedreiging, kriminaalkoodeksi artikkel 285) hõlmab ühte tõsist ohtu, näiteks vägivalla või süütamise ohtu. Ühest sõnumist võib piisata. Jälitamine eeldab käitumisviisi, kuid tavaliselt süüdistatakse neid kahte koos.
• Laimu ja halvustamine (smaad ja laster, kriminaalkoodeksi artiklid 261 ja 262) Maine kahjustamine avalikuks tehtud avalduste kaudu. Jälitaja, kes levitab veebis süüdistusi, võib toime panna mõlemad kuriteod korraga ning paralleelselt on esitatud tsiviilhagi ebaseadusliku avaldamise eest.
• Perevägivald ei ole Hollandi kriminaalkoodeksis eraldi süütegu. See on kontekst, kus pannakse toime selliseid süütegusid nagu rünnak, ähvardamine ja jälitamine ning see avab lisavolitused, sealhulgas ajutise riigisiseste väljasaatmiskeelu.

Viimase volituse kohta tasub teada. Ajutise koduse väljasaatmise korralduse seaduse (Wet tijdelijk huisverbod) kohaselt võib linnapea keelata kellelgi kümneks päevaks kodust lahkuda, kui partnerile, lapsele või muule leibkonnaliikmele on tõsine ja otsene oht. Korraldust saab pikendada maksimaalselt nelja nädalani ning selle määrab omavalitsus, mitte kriminaalkohus, mis teeb sellest ühe kiireima võimaliku vahendi, kui endisel partneril on endiselt juurdepääs majale.

Jälitamisel on lisaks kriminaalsele ka tsiviilõiguslik mõõde. Süstemaatiline ahistamine on tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) artikli 6:162 tähenduses ebaseaduslik tegu, mis tähendab, et tsiviilkohtult saab taotleda ettekirjutust ja kahjutasu olenemata prokuratuuri otsusest. Need kaks teed ei ole alternatiivsed; rasketel juhtudel kasutatakse neid koos ja hea kriminaalõiguslik strateegia arvestab mõlemaga algusest peale.

Mustri äratundmine: füüsiline, digitaalne ja vahendaja jälitamine

Jälitamine annab endast harva märku. Tavaliselt algab see kontaktiga, mis tundub eraldiseisvalt seletatav, ja muutub äratuntavaks alles siis, kui juhtumid kõrvuti asetada. Allolev tabel toob välja kõige sagedamini esinevad vormid, igaüht iseloomustava käitumise ja tõendid, mis on tavaliselt kättesaadavad.

Meie praktikas on kõige levinumaks mustriks endise partneri jälitamine suhte lõppemisele järgnevatel kuudel, millega sageli kaasnevad vaidlused laste, maja või raha üle. See segu on ohtlik, sest see annab kurjategijale näiliselt õigustatud põhjused kontakti loomiseks ja annab kõigile olukorras viibivatele põhjuse käsitleda seda pigem raske lahkuminekuna kui kuriteona. Kui endine partner on suhte ajal vägivalda kasutanud, on eskaleerumise oht oluliselt suurem ja see fakt tuleb politseile esitatavas aruandes kajastada.

Teine muster väärib eraldi mainimist. Täielikult ekraanide kaudu toimuv jälitamine on sama tõsine rikkumine, kuna see toimub eemalt, ning see kattub sageli kellegi teisena esinemise, võltskontode ja privaatsete piltide avaldamisega. Kui see on teie olukord, siis küberkiusamist ja veebipõhist maine kahjustamist käsitlevas artiklis on välja toodud platvormide ja kirjastajate vastu suunatud täiendavad abinõud.

Tõendite kogumine, mis Hollandi kohtuasjas vastu peavad

Kuna kuritegu tugineb mustrile, peab ka teie toimik seda mustrit kajastama. Hästi peetud logi on jälitusjuhtumi kõige väärtuslikum dokument ja see on ainus asi, mis tuleb luua sündmuste toimumise ajal. Alustage selle pidamist päeval, mil te esimest korda kahtlustate, mis toimub, ja hoidke seda kohas, kuhu teine ​​​​inimene ei pääse ligi.

• Logi iga intsident selle toimumise päeval üleskuupäev, kellaaeg, koht, mis täpselt juhtus, kes seda veel nägid ja kuidas te reageerisite. Lühikesed faktikirjed on veenvamad kui pikad.
• Säilita originaalmaterjal, mitte ainult ekraanipildidEkspordi vestluste ajalugu, säilita e-kirjad postkastis koos päistega ja salvesta kõnepostid. Ekraanipilt tõestab teksti; originaal tõestab saatjat ja hetke.
• Ära kustuta midagi, olgugi ebameeldiv. Kustutatud sõnumeid, mis teie kontot toetasid, on hiljem raske seletada ja kontaktide maht on iseenesest osa tõendist.
• Koguge avaldusi, kuni mälestused on värskedPaluge tunnistajatel oma sõnadega, dateeritult ja allkirjastatult kirja panna, mida nad nägid. Naabrid, kolleegid, administraatorid ja kooliväravas viibinud lapsevanemad on kõik olulised tunnistajad.
• Paluge kolmandatel isikutel omaenda andmeid kaitstaTööandjad, korteriühistud ja kauplused hoiavad juurdepääsulogisid ja kaamerasalvestisi piiratud aja jooksul. Lühike kirjalik taotlus ei maksa midagi ja säilitab materjali, mis muidu üle kirjutataks.
• Laske mõju dokumenteeridaPerearsti või psühholoogi visiit loob samaaegse ülevaate ärevusest, uneprobleemidest ja muudest tagajärgedest. See dokument toetab nii kriminaalsüüdistust kui ka võimalikku hüvitise nõuet.

Oma telefonivestluste salvestamine on Hollandis lubatud, kui te ise vestluses osalete; salajase salvestamise kriminaalkeeld puudutab vestlusi, milles te ise ei ole osaline. Kohtud aktsepteerivad selliseid salvestisi jälitusjuhtumite puhul tavaliselt. Teiste inimeste vahelise vestluse salvestamine, jälgimistarkvara paigaldamine telefoni, mis ei ole teie oma, või teise inimese e-kirja lugemine on hoopis teine ​​asi ja võib teid kahtlusaluseks teha.

Jälitamisest politseile teatamine ja süüdistuse esitamine

Teata kuriteost niipea kui muster seda võimaldab. Otsese ohu korral helista numbril 112 ja politseijaoskonnas aja kokkuleppimiseks riiklikul mittehädaabinumbril 0900-8844. Võta kaasa oma logi, prinditud sõnumite valik ja tunnistajate nimekiri ning küsi enne lahkumist avalduse koopia ja selle registreerimisnumbrit.

Protokollis peavad olema kaks asja. Esiteks on mustri faktiline kirjeldus, mistõttu teie logi on oluline. Teiseks on teie selgesõnaline soov, et kurjategijat süüdistatakse, sest ilma selleta ei saa sissetungi eest süüdistust esitada. Paluge politseinikul see lause teile ette lugeda.

Pärast raporti esitamist otsustab prokuratuur, kas esitada süüdistus. Kannatanuna on teil kriminaalmenetluse seadustiku (Wetboek van Strafvordering) ohvrite jaotise alusel seadusjärgsed õigused: saada teavet juhtumi peamiste otsuste kohta, tutvuda toimikuga, lisada sellele dokumente ja saada advokaadi abi. Kui prokuratuur otsustab süüdistust mitte esitada, võite esitada kaebuse apellatsioonikohtule vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 12, mis võib anda korralduse süüdistuse esitamiseks.

Kriminaaluurimine ei pea lõppema enne, kui teid kaitstakse. Kui kahtlustatava vastu on olulisi vastuväiteid, võib prokurör määrata käitumisjuhise (gedragsaanwijzing) vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 509hh, sealhulgas kontaktikeelu, piirkonnakeelu või ilmumiskohustuse. See kehtib maksimaalselt üheksakümmend päeva ja seda saab pikendada kuni kolm korda. Selle tahtlik rikkumine on kriminaalkoodeksi artikli 184a alusel eraldi süütegu, mille eest karistatakse kuni üheaastase vangistusega või kolmanda kategooria rahatrahviga. Eeluurimise ajal kinnipeetavat kahtlustatavat võib vabastada ka tingimustel, mis hõlmavad kontaktikeeldu.

Lähenemiskeelud ja suhtluskeelud: kriminaal- ja tsiviilõigus

Hollandi seadus pakub kontaktkeelu (contactverbod) ja alakeelu (straatverbod) saamiseks kahte sõltumatut viisi. Need tuginevad erinevatele alustele, liiguvad erineva kiirusega ning nende vahel valimine või kombineerimine on jälitustoimiku üks peamisi otsuseid.

Kriminaalmenetluse tee läbib riigiprokuratuuri ja kriminaalkohtu. Enne kohtuprotsessi pakutakse kaitset käitumusliku suunamise kaudu vastavalt artiklile 509hh või eelvangistuse peatamisega seotud tingimustega. Süüdimõistmise korral lubab kriminaalkoodeksi artikkel 38v kohtul määrata vabadust piirava meetme: piirkonna keelu, suhtluskeelu, kohustuse viibida teatud kohas teatud ajal või kohustuse ilmuda määratud ametnikule. Meedet saab määrata kuni viieks aastaks ja kohus võib selle kuulutada viivitamatult täidetavaks, kui on tõsine korduvkuriteo oht. Kohtuotsuses määratakse eelnevalt kinnipidamise tähtaeg, mida saab täide viia meetme rikkumise korral, ja politsei saab rikkumise korral tegutseda ilma uue kohtuistungi korraldamata.

Tsiviilmenetlus toimub ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse kohtuniku (voorzieningenrechter) kaudu kokkuvõtlikus menetluses. Nõude kohaselt on süstemaatiline ahistamine tsiviilseadustiku artikli 6:162 kohaselt ebaseaduslik tegu ning taotletav õiguskaitsevahend on kohtumäärus, mis keelab teiega suhtlemise ja kostjal siseneda teie kodu, töökoha ja laste kooli ümbruses asuvasse kindlaksmääratud alasse, mida tugevdab iga rikkumise eest määratud trahv. Kokkuvõtlikku menetlust saab arutada nädalate jooksul, tõendamisstandard on tsiviil-, mitte kriminaalõiguslik ning te ei sõltu süüdistuse esitamise otsusest. Kohtunik kaalub teie õigust olla üksi jäetud kostja liikumisvabaduse suhtes, seega määratleb hästi koostatud hagi täpselt ala ja kestuse, mitte ei nõua maksimaalset karistust.

Tsiviilkeeldu pöörab täitmisele kohtutäitur, kes nõuab sisse sissenõutavaks muutuvaid sunniraha; kui kohtuotsus seda ette näeb, saab politsei abistada ka piirkondliku keelu täitmisele pööramisel. Kriminaalmeedet pöörab täitmisele riik. Rasketel juhtudel kehtivad mõlemad korraga, mis tähendab, et üks rikkumine võib käivitada sunniraha, kriminaalsüüdistuse ja reserveeritud aresti täitmisele pööramise.

Hüvitis: teie positsioon kannatanuna

Te ei pea oma kahju hüvitamiseks esitama eraldi tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 51f alusel võite kriminaalmenetlusega liituda kannatanuna (benadeelde partij) ja nõuda nii materiaalse kahju, näiteks teraapiakulude, saamata jäänud sissetuleku, uute lukkude või telefoninumbri vahetuse, kui ka mittemateriaalse kahju hüvitamist tekitatud kannatuste eest. Nõue esitatakse standardvormil enne kohtuistungit ja see on kõige parem koostada koos iga punkti kohta dokumentidega.

On üks piirang, mida tasub eelnevalt teada. Kriminaalkohus menetleb ainult nõuet, mis ei koorma kriminaalmenetlust ebaproportsionaalselt. Hästi dokumenteeritud ja selgelt kvantifitseeritud nõuet menetletakse; keerukas nõue, mis nõuaks eraldi tõendite uurimist, tunnistatakse tervikuna või osaliselt vastuvõetamatuks ning teid suunatakse tsiviilkohtusse, kus te saate seda tsiviilseadustiku artikli 6:162 alusel endiselt menetleda.

Kui kohus teie nõude rahuldab, määrab ta tavaliselt ka hüvitismeetme vastavalt kriminaalkoodeksi artiklile 36f. See nihutab sissenõudmise riigile: keskne kohtulik sissenõudmise amet (CJIB) nõuab raha õigusrikkujalt sisse ja maksab selle teile, nii et te ei pea kunagi ise õigusrikkujat jälitama. Kui õigusrikkuja ei maksa seadusjärgse tähtaja jooksul, kohaldatakse ettemaksu skeemi. Vägivaldsete ja seksuaalkuritegude puhul maksab riik tasumata summa täies ulatuses välja; muude kuritegude puhul on ettemaks piiratud valitsuse määrusega kehtestatud summaga. See, kas jälitamisjuhtum kuulub esimesse kategooriasse, sõltub sellest, mida lisaks sellele süüdistati.

Eraldi saab vägivaldsete kuritegude hüvitusfond (Schadefonds Geweldsmisdrijven) teha ühekordse makse vägivaldse kuriteo ohvritele, kes on saanud raskeid vigastusi, sealhulgas raskeid psühholoogilisi vigastusi. Jälitamine iseenesest jääb üldiselt selle reguleerimisalast välja, kuid juhtum, mis hõlmab ka rünnakut või tõsist ohtu, võib kvalifitseeruda. Laiem pilt sellest, mida saate pärast kriminaalasja nõuda, on esitatud meie juhendis ohvrite õiguste kohta Hollandi tsiviilõiguses pärast kriminaalasja.

Vead, mis nõrgestavad teie positsiooni, ja mida nende asemel teha

Suurema osa jälitustoimikule tekitatud kahjust teeb ohver ise esimestel nädalatel tahtmatult. Need on vead, mis ikka ja jälle esile kerkivad.

• Vastamine pärast seda, kui oled öelnud ei. Saatke üks ühemõtteline sõnum, milles te ei soovi mingit kontakti, eelistatavalt tähitud postiga, et kättesaamine oleks dokumenteeritud, ja seejärel ärge öelge midagi. Iga hilisem vastus, olgu see kui tahes vihane, annab teisele inimesele märku, et kontakt ikkagi toimib.
• Oodates, kuni asi piisavalt tõsiseks läheb. Varajane teatamine annab politseile töömustri ja hoiab teid mugavalt ametliku kaebuse esitamiseks ettenähtud kolmekuulise tähtaja sees. See tähendab ka seda, et tunnistajad mäletavad hiljutisi sündmusi.
• Sõnumite kustutamine. Blokeeri saatja, aga jäta materjal alles. Kustutamine eemaldab tõendid, mis näitavad kontakti sagedust.
• Nõustudes viimase vestlusega. See harva midagi lõpetab ja õõnestab arusaama, et igasugune kontakt on soovimatu.
• Selle avalikustamine. Jälitaja kohta postitamine, isiku nimepidi nimetamine või ekraanipiltide jagamine võib sind laimusüüdistuse ja tsiviilhagi ohvriks seada ning annab kaitsjale võimaluse sinu enda käitumise kohta argumente esitada. Kõik pöördu politsei ja oma advokaadi poole.
• Eeldades, et ühest marsruudist piisab. Tsiviilkeeld ei loo kriminaaltoimikut ja kriminaalraport iseenesest ei hoia kurjategijat teie tänavalt eemal. Otsustage hoolikalt, milliseid vahendeid vajate.

Veel üks punkt kehtib laste kaasamise korral. Suhtluskokkuleppeid kasutatakse sageli õiguspärasena näiva kanalina ahistamise jätkamiseks. Sellisel juhul saab perekonnakohus kokkulepet muuta või piirata ning üleandmise saab viia neutraalsesse kohta või järelevalve all olevasse kontaktkeskusesse. Kriminaal- ja perekonnatoimiku järjepidevus on siin oluline: ühes menetluses tehtud avaldused loetakse ette teises menetluses.

Tugi, turvalisus ja õigusabi

Praktilised turvameetmed toimivad kõige paremini koos juriidiliste sammudega, mitte nende asemel. Muutke oma rutiine ja marsruute, rääkige oma tööandjale ja personaliosakonnale toimuvast, et vastuvõtt ja turvatöötajad teaksid, keda peatada, ning paluge väikesel hulgal inimestel jälgida, kus te olete. Muutke oma sotsiaalmeedia kontod privaatseks, rangemaks privaatsusseadeid, lubage kaheastmeline autentimine ja muutke paroole, mida teine ​​​​inimene võib teada või osata ära arvata. Laske oma telefonis ja sülearvutis jälgimistarkvara kontrollida, kui teine ​​​​inimene näib alati teadvat, kus te olete, ja pidage meeles, et isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) kohaselt võite platvormidelt ja andmevahendajatelt nõuda teie isikuandmete eemaldamist.

Tugi on saadaval ja see on tasuta. Ohvriabi Hollandis (Slachtofferhulp Nederland, 0900-0101) pakub emotsionaalset tuge ja praktilist abi alates kuriteo teatamisest kuni kohtuistungi lõpuni. Veilig Thuis (0800-2000) on riiklik nõustamis- ja teavituspunkt koduvägivalla juhtumite kohta ning sellega saab anonüümselt ühendust võtta, sealhulgas ka inimesed, kes on mures kellegi teise pärast. Teie perearst on õige alguspunkt psühholoogiliste tagajärgede hindamiseks ja seal peetav dokument on ka teie juhtumi jaoks kasulik. Kui muster hõlmab psühholoogilist survet ja manipuleerimist suhtes, selgitab artikkel gaasivalgustuse kui psühholoogilise koduvägivalla vormi kohta saadaolevaid abinõusid.

See, kas teil on õigus saada subsideeritud õigusabi (gesubsidieerde rechtsbijstand), sõltub teie sissetulekust ja varast, mida mõõdetakse õigusabi nõukogu (Raad voor Rechtsbijstand) igal aastal kehtestatavate ja avaldatavate künniste alusel. Kui teil on õigus abi saada, maksate ainult sissetulekust sõltuvat sissemakset. Teatud raskete kuritegude ohvritel on õigus tasuta advokaadile. Küsige selle kohta oma esimesel kontaktil, mitte eeldage vastust.

Law and More tegutseb jälitatavate ja alusetult jälitamises süüdistatavate isikute suhtes. Esimeses vestluses hindame, kas muster vastab artikli 285b elementidele, aitame teil luua toimiku, millega prokurör saab töötada, oleme teiega kaasas süüteoteates, taotleme kiiret menetlust kontakti- ja piirkonnakeeldu ning esitame teile hüvitise nõude kannatanuna. Kui tegemist on soovimatu kontaktiga, mis ei peatu, võtke meie kontoriga ühendust ja me arutame teiega võimalusi.

Jälitamine: tunnustamine ja õiguskaitse