Kahjude hindamise menetlus
Kohtuotsused sisaldavad regulaarselt korraldust, et üks pool peab maksma eraldi hinnatavat kahjutasu. See asetab pooled uue menetluse algusesse: kahju hüvitamise menetlusse. Pooled ei alusta aga nullist. Kahju hüvitamise menetlust võib vaadelda kui kohtuasja jätku, mille ainus eesmärk on määrata kindlaks üksikud kahju liigid ja makstava hüvitise ulatus.
Kahjude hindamise menetluse ekspertnõuanded
Need menetlused võivad näiteks puudutada seda, kas konkreetne kahju on hüvitamisele õigustatud või mil määral vähendavad hüvitamiskohustust kannatanu süüks pandud asjaolud. See eristab kahju hindamise menetlust põhimenetlusest, mille peamine eesmärk on kindlaks teha vastutuse alus ja kahju omistamine.
Millal saab kohus kahju hüvitamise menetlusele viidata?
Kui põhimenetluses on vastutuse alus kindlaks tehtud, võib kohus suunata pooled kahju hüvitamise menetlusse. Selline suunamine ei ole aga esimese astme kohtul alati võimalik. Üldreeglina on kohus põhimõtteliselt kohustatud kahju ise hindama kohtuotsuses, millega hüvitis määratakse.
Ainult siis, kui kahju hindamine põhimenetluses ei ole võimalik – näiteks tulevaste kahjude või täiendava uurimise vajaduse tõttu –, võib kohus sellest reeglist kõrvale kalduda ja suunata pooled kahju hindamise menetlusse. Lisaks saab kahju hindamise menetlust kasutada ainult seoses seadusjärgsete hüvitise maksmise kohustustega, näiteks lepingu rikkumisest või deliktist tulenevate kohustustega, ning see ei ole kohaldatav juhul, kui kahju maksmise kohustus tuleneb õigusaktist, näiteks lepingust.
Vastutus- ja kahjunõuete menetlemise lahususe eelised
Eraldi, kuid järjestikuste kahjude hindamise menetluste võimalus pakub mitmeid eeliseid. Põhimenetluse ja kahjude hindamise menetluse eraldamine võimaldab kõigepealt käsitleda vastutuse küsimust, ilma et oleks vaja tõstatada küsimust kahju ulatuse kohta ja kanda märkimisväärseid kulusid selle põhjendamiseks.
Lõppude lõpuks ei saa välistada, et kohus lükkab teise poole vastutuse tagasi. Sellisel juhul oleks igasugune arutelu kahju ulatuse ja selleks tehtud kulude üle olnud asjatu. Lisaks, kui kohus on vastutuse kindlaks teinud, võivad pooled hiljem hüvitise suuruses kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, vältides seeläbi kahju täieliku kvantifitseerimisega seotud kulusid ja vaeva.
Teine oluline eelis hageja jaoks seisneb kohtukulude suuruses. Kui hageja vaidlustab põhimenetluses ainult vastutusküsimust, arvutatakse kohtukulud määramata väärtusega nõude alusel. Selle tulemuseks on madalamad kulud kui juhul, kui põhimenetluses nõutaks koheselt märkimisväärset kahjutasu.
Kahjude hüvitamise avalduse sisu ja struktuur: esmapilgul usutava juhtumi kindlakstegemine
Kuigi kahju hüvitamise menetlust võib pidada põhimenetluse jätkuks, tuleb see algatada eraldi ja sõltumatu menetlusena. Seda tehakse kahju hüvitamise avalduse teisele poolele kättetoimetamisega. Seejuures tuleb järgida seaduses sätestatud nõudeid, mis kehtivad ka hagiavalduse kohta.
Sisu poolest peab kahjudeklaratsioon esitama „täpsustatud aruande nõutava kahjusumma kohta“ – teisisõnu, kõigi varasemate ja tulevaste kahjude jaotuse, mida toetavad dokumentaalsed tõendid. Põhimõtteliselt ei ole vaja uuesti hüvitist nõuda ega iga kahju täpset summat määrata. Kohus hindab kahju iseseisvalt esitatud faktide ja tõendite alusel. Nõude alused tuleb siiski kahjudeklaratsioonis esitada. Esitatud kahjudeklaratsioon ei ole põhimõtteliselt siduv ja uusi kahjusid on võimalik esitada ka pärast kahjudeklaratsiooni kättetoimetamist. Kahjude hindamise menetlus on seotud põhimenetluse järeldustega, seega juba käsitletud vastuväiteid ei teki uuesti.
Kahjude hindamise menetluse edasine käik sarnaneb tavapärase kohtukutsemenetlusega. Toimub standardne hagiavalduste vahetamine, mille käigus kostja vastab kirjalikult vastuväitega, millele järgneb kohtuistung. Menetluses võib anda ka juhiseid tõendite kogumiseks või taotleda ekspertiise. Kohus võib määrata ka sõltumatuid eksperte kahjude objektiivseks hindamiseks. Kohtukulud tuleb taas tasuda.
Kohustuslik õiguslik esindatus kahjude hindamise menetluses
Kostjat peab ka käesolevas menetluses esindama advokaat. Kui kostja kohtusse ei ilmu, võib teha tagaseljaotsuse. Lõpliku kohtuotsuse suhtes kohaldatakse tavapäraseid reegleid ja kohus teeb lõpliku otsuse, millega kostjalt võidakse nõuda igasuguse hüvitise maksmist. Kahjude hindamise menetluses tehtud otsus on ka täitmisele pööratav dokument, mis võimaldab hagejal vastaspoole tasumata jätmise korral viivitamatult sundtäitmist taotleda, ning sellel on mõju, et kahju on kindlaks määratud ja tasutud.
Kahjude hindamise menetluse puhul on soovitatav konsulteerida advokaadiga. Kostja puhul on see tegelikult kohustuslik. See pole üllatav, kuna kahjude hindamise õigus on ulatuslik ja keeruline valdkond. Kas tegemist on kahjude hindamisega või soovite kahjude hindamise menetluse kohta lisateavet? Palun võtke ühendust advokaatidega aadressil Law & MoreAdvokaadid aadressil Law & More omavad menetlusõiguse ja kahjude hindamise alaseid teadmisi ning pakuvad teile meeleldi õigusnõu või esindavad teid kahjude hindamise menetluses.
Ülemkohtu praktika ja peamised kaalutlused
Kahjude hindamise menetlust reguleerib väljakujunenud kohtupraktika, sealhulgas Ülemkohtu hiljutised otsused. Hiljutises kohtuasjas leidis Ülemkohus, et kahjude hindamise menetlusse suunamiseks piisab sellest, kui on olemas võimalus, et kahju on tekkinud või tekib; ei ole nõutav, et kahju oleks juba usutavaks tehtud. See kehtib ka alusetult kehtestatud esialgse arestimise juhtudel, kus arestimisele allutatud pool võis olla kahju kannatanud. Ringkonnakohus ja apellatsioonikohus peavad põhjuslikku seost ja nõutud kahju hindama range standardi alusel, kusjuures varasem põhimenetluse otsus võib olla asja edasise käigu jaoks suunava tähtsusega, ning kohus võib ise otsustada kutsuda pooli üles kahjuküsimust täiendavalt käsitlema või algatada eraldi menetluse.
Varasemates otsustes on Ülemkohus leidnud, et kohus ei ole alati kohustatud kahju ise hindama. Nii põhimenetluses kui ka kahju hindamise menetluses on kohtul kahju hindamisel märkimisväärne kaalutlusõigus, nagu tuleneb ka advokaadi kutsealase vea tagajärjel tekkinud kahju hindamise otsusest. Ülemkohus viitab selle standardi toetuseks veel kahele varasemale otsusele. Seetõttu võib kohus otsustada viidata kahju hindamise menetlusele, eriti juhul, kui tuleb hinnata hüvitist või kui kahju liigid on keerulised. Kahju hindamine sõltub osaliselt ka poolte esitatud dokumentidest ja igast asjakohasest asjaolust, sealhulgas poole kaasaaitavast hooletusest ja muudest teguritest, mis võivad kahju ulatust mõjutada. Kahju hindamise menetluses täpsustatakse kahju üksikasjalikumalt ja kohus võib anda pooltele siduva hinnangu. Kohtuotsus võib juba sisaldada vastutava poole vastu tehtud korraldust, mille täpne summa määratakse hiljem.
Praktilised näpunäited pidudele
Kahjude hindamise menetluses osalevatel pooltel oleks hea otsida juba varajases etapis asjatundlikku õigusnõu, eriti kuna sellise menetluse algatamise künnis on madal ja menetlus kujutab endast eraldiseisvat ja sõltumatut protsessi, millel on oma menetlusnormid. Samuti on oluline kahju liigid hoolikalt kindlaks määrata ja võimaluse korral koguda tõendeid väidetava kahju esmaseks kindlakstegemiseks. Enne kui sellisel menetlusel on mõistlik eduväljavaade, peavad olema täidetud seadusest tulenevad tingimused menetlusse suunamiseks.
Lisaks peavad pooled arvestama võimalusega, et kahju hindamise menetlus võib samuti anda ebasoodsa tulemuse – näiteks kui kohus leiab, et vastutusest hoolimata ei ole kahju tekkinud (või on tekkinud vähem kahju). Üleandmistaotluse võib tagasi lükata ka siis, kui leitakse, et kahju tekkimise või tekkimise asjaolu ei ole piisavalt tõendatud. Samuti ei too iga väidetud kahju tingimata kaasa hüvitise määramist. Seetõttu on soovitatav põhimenetlus ja kahju hindamise menetlus hoolikalt ühtlustada ning võimaluse korral jõuda kokkuleppele, et vältida edasisi kohtuvaidlusi. Usaldusväärne põhjendatus ja selge kohtuvaidlusstrateegia võivad aidata kaasa asjakohaste tingimuste täitmisele ja menetluse sihipärasemale kulgemisele.
Lisateabe või õigusabi saamiseks kahjude hindamise menetlustes võtke ühendust spetsialiseerunud juristidega, kes tunnevad väljakujunenud kohtupraktikat ja Ülemkohtu poolt selles keerulises õigusvaldkonnas kohaldatavaid standardeid.
