kokkuvõte
Esialgne tunnistaja ülekuulamine
Madalmaade seaduste kohaselt võib kohus ühe (huvitatud) isiku taotlusel korraldada eelneva tunnistaja ülekuulamise. Sellise ärakuulamise ajal on inimene kohustatud rääkima tõtt. Pole sugugi vale, et seadusevastane sanktsioon valeväidete eest on kuue aasta pikkune karistus. Tunnistamiskohustusest on siiski mitmeid erandeid. Näiteks teab seadus ametialase ja perekondliku privileegi. Tunnistaja eeluurimise taotlus võidakse tagasi lükata ka siis, kui selle taotlusega kaasneb huvipuudus, kui on tegemist seaduse kuritarvitamisega, kui on vastuolus nõuetekohase menetluse põhimõtetega või kui on muid muid kaalukaid huvisid, mis põhjendage tagasilükkamist. Näiteks võib tunnistaja eeluurimise taotluse tagasi lükata, kui üritatakse välja selgitada konkurendi ärisaladusi või kui üritatakse algatada nn kalapüügiekspeditsioon. Nendele reeglitele vaatamata võib tekkida piinavaid olukordi; näiteks usaldussektoris.
Usaldussektor
Usaldussektoris on suur osa levivast teabest tavaliselt konfidentsiaalne; mitte vähem kui usalduskontori klientide teave. Lisaks saab usalduskontor sageli juurdepääsu pangakontodele, mis eeldab ilmselgelt kõrget konfidentsiaalsust. Olulises kohtuotsuses otsustas kohus, et usaldusbüroo ise ei kuulu (tuletis) juriidilise privileegi alla. Selle tagajärg on see, et usalduse saladusest saab mööda minna, taotledes esialgset tunnistaja küsitlust. Põhjus, miks kohus ei soovinud usaldussektorile ja selle töötajatele tuletatud juriidilist privileegi anda, on ilmselt asjaolu, et sellisel juhul on kõige olulisem tõe leidmise tähtsus, mida võib pidada problemaatiliseks. Sellest tulenevalt võib maksuhalduri taoline pool, kuigi tal pole menetluse alustamiseks piisavalt tõendeid, kuid taotledes esialgset tunnistajaekspertiisi, koguda paljud (salastatud) teavet paljudelt usaldusbüroo töötajatelt. menetluse elujõulisemaks muutmiseks. Sellest hoolimata võib maksumaksja ise keelata juurdepääsu oma teabele, nagu on viidatud AWR-i artiklis 47, võttes arvesse konfidentsiaalsust tema suhtlemisel isikuga, kellel on seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus (advokaat, notar jne), kelle poole ta on pöördunud. Usaldusbüroo võib siis viidata sellele maksumaksja keeldumisõigusele, kuid sellisel juhul peab usaldusasutus siiski paljastama, kelles maksumaksja on. Seda võimalust usalduse saladusest kõrvalehoidmiseks peetakse sageli suure probleemina. ning praegu on usaldusbüroo töötajatel vaid piiratud arv lahendusi ja võimalusi keelduda konfidentsiaalse teabe avaldamisest tunnistaja eeluurimisel.
Lahendused
Nagu juba mainitud, on nende võimaluste hulgas väide, et vastaspool alustab kalapüügiekspeditsioonid, et vastaspool üritab avastada ettevõtte saladusi või et vastaspoolel on liiga nõrk kohtuasja huvi. Lisaks ei pea teatavatel asjaoludel keegi enda vastu tunnistusi andma. Sageli ei ole sellised põhjused konkreetsel juhul asjakohased. Ühes oma 2008. aasta aruandes soovitab tsiviilkohtumenetluse seaduse nõuandekomitee („Adviescommissie van het Burgerlijk Procesrecht”) teistsugust alust: proportsionaalsust. Nõuandekomitee hinnangul peaks olema võimalik koostöötaotlus tagasi lükata, kui tulemus oleks selgelt ebaproportsionaalne. See on õiglane kriteerium, kuid siiski jääb küsimus, mil määral see kriteerium oleks tõhus. Kuni kohus seda rada niikuinii ei järgi, jääb siiski paika seaduse ja kohtupraktika range režiim. Kindel, kuid õiglane? Selles on küsimus.
Saada sõnum
Kui teil on pärast selle artikli lugemist lisaküsimusi või kommentaare, võtke palun hr. Maxim Hodak, advokaat Law & More e-posti aadressil maxim.hodak@lawandmore.nl või hr. Tom Meevis, advokaat Law & More e-posti teel tom.meevis@lawandmore.nl või helistage meile telefonil +31 (0) 40-3690680.