Juriidiliselt on ühing liikmetega juriidiline isik. Ühing moodustatakse kindla eesmärgiga, näiteks spordiliit, ja võib teha oma reeglid. Seadus eristab täieliku teovõimega ja piiratud teovõimega ühingut. Selles ajaveebis käsitletakse piiratud teovõimega ühenduse ehk mitteametliku ühenduse olulisi aspekte. Eesmärk on aidata lugejatel hinnata, kas tegemist on sobiva juriidilise vormiga.
Asutamine
Piiratud teovõimega ühingu loomiseks ei pea te notari juurde minema. Küll aga peab olema mitmepoolne õigusakt, mis tähendab, et ühingu asutab vähemalt kaks inimest. Asutajatena saate koostada oma põhikirja ja sellele alla kirjutada. Neid nimetatakse eraõiguslikeks põhikirjadeks. Erinevalt mitmest teisest juriidilisest vormist olete ei ole kohustatud registreerida käesolev põhikiri Kaubanduskojas. Lõpuks ei ole ühingul minimaalset stardikapitali, seega ei ole ühingu asutamiseks kapitali vaja.
Eraõiguslikesse põhikirjadesse peaksite vähemalt lisama mitu asja:
- Ühingu nimi.
- Vald, kus ühing asub.
- Ühingu eesmärk.
- liikmete kohustused ja kuidas neid kohustusi kehtestada.
- Liikmelisuse reeglid; kuidas liikmeks saada ja tingimused.
- Üldkoosoleku kokkukutsumise viis.
- Direktorite ametisse nimetamise ja ametist vabastamise meetod.
- Pärast ühingu lõpetamist järelejäänud raha sihtkoht või kuidas see sihtkoht määratakse.
Kui põhikirjas ei ole midagi ette nähtud, kohaldatakse kehtivaid seadusi ja määrusi.
Vastutus ja piiratud jurisdiktsioon
Vastutus sõltub registreerimisest Kaubanduskojas; see registreerimine ei ole kohustuslik, kuid piirab vastutust. Kui ühing on registreeritud, vastutab põhimõtteliselt ühing, võimalusel ka direktorid. Kui ühing ei ole registreeritud, vastutavad juhid otseselt eraviisiliselt.
Lisaks vastutavad direktorid ka otseselt eraviisiliselt halva juhtimise korral. See juhtub siis, kui direktor ei täida oma ülesandeid korralikult.
Mõned näited halvast juhtimisest:
- Finantsjuhtimine: nõuetekohaste raamatupidamisarvestuste mittepidamine, finantsaruannete koostamata jätmine või rahaliste vahendite väärkasutamine.
- Huvide konflikt: oma positsiooni kasutamine organisatsioonis isiklikes huvides, näiteks sõlmides lepinguid perekonna või sõpradega.
- Volituste kuritarvitamine: otsuste tegemine, mis ei kuulu direktori pädevusse, või otsuste tegemine, mis on vastuolus organisatsiooni huvidega.
Piiratud teovõime tõttu on ühistul vähem õigusi, kuna ühistul ei ole õigust vara osta ega pärandit vastu võtta.
Ühingu ülesanded
Ühingu juhatajad on seadusega kohustatud arvestust säilitama seitse aastat. Lisaks peaks igal aastal toimuma vähemalt üks liikmete koosolek. Mis puudutab juhatust, siis kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, peab ühingu juhatusse kuuluma vähemalt esimees, sekretär ja laekur.
Organid
Igal juhul on ühingul juhatus kohustuslik. Juhatuse nimetavad liikmed, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Kõik liikmed koos moodustavad ühingu olulisima organi, liikmete üldkoosoleku. Põhikirjas võib ette näha ka nõukogu; selle organi põhiülesanne on jälgida juhatuse poliitikat ja üldist asjade käiku.
Fiskaalsed aspektid
See, kas ühing on maksukohustuslane, sõltub sellest, kuidas see toimub. Näiteks kui ühistu on käibemaksukohustuslasena ettevõtja, ajab ettevõtet või võtab tööle töötajaid, võivad ühingul tekkida maksud.
Piiratud vastutusega ühistu muud tunnused
- Liikmete andmebaas, mis sisaldab ühingu liikmete andmeid.
- Eesmärk, ühing korraldab tegevusi peamiselt oma liikmetele ja seda tehes ei ole eesmärgiks kasumi teenimine.
- Ühing peab seaduse raames tegutsema ühtsena. See tähendab, et üksikliikmed ei tohi tegutseda samal eesmärgil kui ühing. Näiteks ei tohi üksikliige oma algatusel heategevuseks raha koguda, kui selleks heategevuseks raha kogumine on ka ühingu ühine eesmärk. See võib põhjustada segadust ja konflikte organisatsiooni sees.
- Ühingul ei ole osadeks jagatud kapitali; sellest tulenevalt ei ole ühingul ka aktsionäre.
Lõpetage seos
Ühing lõpetatakse liikmete otsusel liikmete üldkoosolekul. See otsus peab olema koosoleku päevakorras. Vastasel juhul see ei kehti.
Ühing ei lakka koheselt olemast; seda ei lõpetata täielikult enne, kui kõik võlad ja muud rahalised kohustused on tasutud. Kui vara jääb alles, tuleks järgida eraõiguslikus põhikirjas sätestatud korda.
Liikmelisus võib lõppeda:
- Liikme surm, välja arvatud juhul, kui liikmelisuse pärimine on lubatud. Vastavalt põhikirjale.
- Lõpetamine asjaomase liikme või ühingu poolt.
- liikmeskonnast väljaarvamine; selle otsuse teeb juhatus, kui põhikirjaga ei ole määratud muud organit. See on õigusakt, millega isik arvatakse liikmeregistrist välja.