Pankrotiavaldus

Pankrotiavaldus

Pankrotiavaldus on võla sissenõudmiseks võimas vahend. Kui võlgnik ei maksa ja nõuet pole vaidlustatud, saab sageli pankrotiavaldust kasutada nõude kiiremaks ja odavamaks sissenõudmiseks. Pankrotiavalduse saab esitada avaldaja enda taotlusel või ühe või mitme võlausaldaja taotlusel. Avaliku huvi põhjustel võib pankrotiavalduse esitada ka riigiprokuratuur.

Miks esitab võlausaldaja pankroti?

Kui teie võlgnik ei suuda tasuda ja tundub, et tasumata arve makstakse, võite esitada võlgniku pankroti. See suurendab võla (osaliselt) tasumise võimalust. Lõppude lõpuks on finantsraskustes ettevõttes enamasti raha näiteks fondides ja kinnisvaras. Pankroti korral müüakse see kõik raha realiseerimiseks tasumata arvete tasumiseks. Võlgniku pankrotiavalduse menetleb advokaat. Advokaat peab paluma kohtul välja kuulutada teie võlgniku pankrot. Teie advokaat esitab selle koos pankrotiavaldusega. Enamasti otsustab kohtunik otse kohtus, kas teie võlgnik on pankrotis.

Pankrotiavaldus

Millal kandideerite?

Saate pankrotiavalduse esitada juhul, kui võlgnik:

  • Omab 2 või enamat võlga, millest 1 on sissenõutavaks muutunud (maksetähtaeg on möödunud);
  • Omab 2 või enamat võlausaldajat; ja
  • On seisukorras, kus ta on lakanud maksmast.

Tihti kuulete küsimust, kas pankrotiavalduses on vaja rohkem kui ühte võlausaldajat. Vastus on eitav. Ka üksikvõlausaldaja saab rakenda fvõi võlgniku pankrot. Pankrot saab aga ainult olla kuulutatud kui võlausaldajaid on rohkem. Need võlausaldajad ei pea tingimata olema kaastaotlejad. Kui ettevõtja taotleb oma võlgniku pankrotti, piisab töötlemise käigus tõestamisest, et võlausaldajaid on mitu. Nimetame seda “paljususe nõudeks”. Seda saab teha teiste võlausaldajate toetusavaldustega või isegi võlgniku avaldusega, et ta ei ole enam võimeline oma võlausaldajatele maksma. Seetõttu peavad taotlejal olema lisaks oma nõudele ka „toetusetaotlused”. Kohus kontrollib seda lühidalt ja lühidalt.

Pankrotimenetluse kestus

Üldiselt toimub pankrotimenetluses kohtuistung 6 nädala jooksul alates avalduse esitamisest. Otsus tehakse kohtuistungil või võimalikult kiiresti pärast seda. Kohtuistungil võidakse pooltele anda viivitus kuni 8 nädalat.

Pankrotimenetluse kulud

Selle menetluse eest maksate lisaks advokaadi kuludele ka kohtukulusid.

Kuidas areneb pankrotimenetlus?

Pankrotimenetlus algab pankrotiavalduse esitamisest. Teie advokaat alustab menetlust, esitades kohtule avalduse, milles palutakse teie nimel võlgniku pankrot välja kuulutada. Teie olete avaldaja.

Avaldus tuleb esitada võlgniku alalise piirkonna kohtule. Võlausaldajana pankroti taotlemiseks tuleb võlgnikku mitu korda kohtukutse välja kuulutada ja lõpuks võlgnik maksejõuetuks tunnistada.

Kutse kohtuistungile

Mõne nädala jooksul kutsub kohus teie advokaadi kohtuistungile. Selles teatises märgitakse, millal ja kus toimub kohtuistung. Samuti teavitatakse teie võlgnikku.

Kas võlgnik ei nõustu pankrotiavaldusega? Ta saab vastata, esitades kohtuistungi ajal kirjaliku või suulise vastuse.

Kuulamine

Võlgnikul ei ole kohustuslik kohtuistungil osaleda, kuid see on soovitatav. Kui võlgnikku ei ilmu, võib ta tagaseljaotsusega kuulutada pankrotti.

Teie ja / või teie advokaat peate ilmuma kohtuistungile. Kui keegi istungile ei ilmu, võib kohtunik taotluse tagasi lükata. Kohtuistung ei ole avalik ning tavaliselt teeb kohtunik oma otsuse kohtuistungi ajal. Kui see pole võimalik, järgneb otsus võimalikult kiiresti, tavaliselt 1 või 2 nädala jooksul. Korraldus saadetakse teile ja võlgnikule ning asjassepuutuvatele advokaatidele.

tagasilükkamine

Kui olete võlausaldaja, ei nõustu kohtute tagasilükatud otsusega, saate kaebuse esitada.

Jaotamine

Kui kohus taotluse rahuldab ja võlgniku pankrotti kuulutab, saab võlgnik esitada apellatsioonkaebuse. Kui võlgnik pöördub kaebusega, toimub pankrot ikkagi. Kohtu otsusega:

  • Võlgnik on viivitamatult pankrotis;
  • Kohtunik määrab likvideerija; ja
  • Kohtunik nimetab järelevalvekohtuniku.

Pärast kohtu poolt pankroti väljakuulutamist kaotab pankrotti kuulutatud (juriidiline) isik vara käsutamise ja haldamise ning see tunnistatakse volitamata. Likvideerija on ainus, kellel on sellest hetkest alates endiselt lubatud tegutseda. Likvideerija tegutseb pankrotistunud isiku (pankrotis välja kuulutatud isik) asemel, juhib pankrotivara likvideerimist ja hoolitseb võlausaldajate huvide eest. Suurte pankrottide korral võib ametisse nimetada mitu likvideerijat. Mõne tegevuse puhul peab likvideerija taotlema järelevalvajalt luba, näiteks töötajate vallandamise ja majapidamistarvete või vara müügi korral.

Põhimõtteliselt lisatakse varale kogu sissetulek, mille võlgnik saab pankroti ajal. Praktikas teeb likvideerija seda aga kokkuleppel võlgnikuga. Eraisiku pankroti väljakuulutamise korral on oluline teada, mida pankrot hõlmab ja mis mitte. Näiteks esmatarbekaupu ja osa sissetulekust ei kuulu pankrotti. Võlgnik võib teha ka tavalisi juriidilisi toiminguid; kuid pankrotivara ei ole see seotud. Lisaks teeb likvideerija kohtu otsuse avalikuks, registreerides selle pankrotiregistris ja kaubanduskojas ning asetades kuulutuse üleriigilisse ajalehte. Pankrotiregistris registreeritakse kohtuotsus maksejõuetuse keskregistris (CIR) ja avaldatakse valitsuse väljaandes. See on välja töötatud selleks, et anda teistele võimalikele võlausaldajatele võimalus likvideerijast teada anda ja oma nõuded esitada.

Järelevalvekohtuniku ülesanne selles menetluses on kontrollida maksejõuetu vara haldamise ja likvideerimise ning likvideerija tegevuse üle järelevalvet. Järelevalvekohtuniku soovitusel võib kohus määrata pankroti pantvangi. Järelevalvekohtunik võib ka tunnistajaid kokku kutsuda ja üle kuulata. Koos likvideerijaga koostab järelevalvekohtunik niinimetatud kontrollkoosolekuid, kus ta täidab esimehe ülesandeid. Kontrollkoosolek toimub kohtus ja see on sündmus, kus kehtestatakse likvideerija koostatud võlanimekirjad.

Kuidas vara jaotatakse?

Likvideerija määratleb võlausaldajate tasumise järjekorra: võlausaldajate järjekoha. Mida kõrgemale tasemele teid pannakse, seda suurem on võimalus, et teile makstakse kui võlausaldajale. Järjestamise järjekord sõltub võlausaldajate võlanõude liigist.

Esiteks, võimaluste piires, makstakse varavõlad. See hõlmab likvideerija töötasu, üüri ja palka pärast pankrotikuupäeva. Ülejäänud saldo läheb eelisnõuetele, sealhulgas valitsuse maksud ja hüvitised. Ülejäänud osa läheb tagatiseta võlausaldajatele. Kui ülalnimetatud võlausaldajatele on makstud, läheb ülejäänud osa allutatud võlausaldajatele. Kui raha on veel jäänud, makstakse see välja aktsionärile (aktsionäridele), kui see puudutab NV-d või BV-d. Füüsilise isiku pankroti korral läheb ülejäänu pankrotti. See on siiski erandlik olukord. Paljudel juhtudel ei ole tagatiseta võlausaldajatele palju alles, pankrotist rääkimata.

Erand: separatistid

Separatistid on võlausaldajad, kellel on:

  • Hüpoteegi seadus:

Äri- või elamukinnisvara on hüpoteegi tagatiseks ja hüpoteeklaenu pakkuja võib tasumata jätmise korral nõuda tagatist.

  • Pandiõigus:

Pank on andnud krediidi tingimusel, et kui makseid ei tehta, on tal pandipõhine õigus näiteks ettevõtte inventarile või aktsiale.

Separatisti nõue (mida see sõna juba viitab) on pankrotist eraldiseisev ja seda saab taotleda kohe, ilma et likvideerija seda kõigepealt esitaks. Likvideerija võib siiski paluda separatistil oodata mõistlikku perioodi.

Tagajärjed

Teie kui võlausaldaja jaoks on kohtulahendil järgmised tagajärjed:

  • Te ei saa enam võlgnikku ise arestida
  • Teie või teie advokaat esitavad oma nõude koos dokumentaalsete tõenditega likvideerijale
  • Kontrollkoosolekul koostatakse lõplik nõuete loetelu
  • Teile makstakse välja vastavalt likvideerija võlgade loetelule
  • Ülejäänud võla saab sisse nõuda pärast pankrotti

Kui võlgnik on füüsiline isik, on mõnel juhul võimalik, et pärast pankrotti esitab võlgnik kohtule taotluse pankroti muutmiseks võla restruktureerimiseks.

Võlgniku jaoks on kohtulahendil järgmised tagajärjed:

  • Kogu vara (välja arvatud esmavajalik) arestimine
  • Võlgnik kaotab oma vara haldamise ja käsutamise
  • Kirjavahetus läheb otse likvideerijale

Kuidas pankrotimenetlus lõpeb?

Pankrot võib lõppeda järgmistel viisidel:

  • Likvideerimine varade puudumise tõttu: kui vara pole piisavalt, et maksta muid asju peale varade võlgade, lõpetatakse pankrot varade puudumise tõttu.
  • Lõpetamine võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe tõttu: pankrotivõlgnik võib võlausaldajatele pakkuda ühekordset kokkulepet. Selline ettepanek tähendab, et pankrotivõlgnik tasub protsendi asjaomasest nõudest, mille alusel ta ülejäänud nõude osas võlgadest vabastatakse.
  • Tühistamine lõpliku jaotusnimekirja siduva mõju tõttu: see on siis, kui varadel pole piisavalt tagatiseta võlausaldajate jaotamiseks, kuid eelisõigusega võlausaldajatele saab maksta (osaliselt).
  • Apellatsioonikohtu otsusega tehtud kohtuotsuse kindlaksmääramine
  • Tühistamine pankroti korral ja samal ajal võla restruktureerimise kokkuleppe kohaldamine.

Pange tähele: ka füüsilisele isikule võib võlgade pärast uuesti kohtusse kaevata, isegi pärast pankroti lõppu. Kui kontrollkoosolek on toimunud, annab seadus võimaluse täitmiseks, kuna kontrollkoosoleku aruanne annab teile õiguse täitmismääruse täitmiseks. Sel juhul ei vaja te täitmiseks enam kohtuotsust. Muidugi jääb küsimus alles; mida saab veel pärast pankrotti saada?

Mis juhtub, kui võlgnik ei tee pankrotimenetluse ajal koostööd?

Võlgnik on kohustatud tegema koostööd ja esitama likvideerijale kogu vajaliku teabe. See on nn teavitamiskohustus. Kui likvideerijat takistatakse, saab ta arestimajja rakendada täitemeetmeid, näiteks pankroti ülekuulamist või pantvangi võtmist. Kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist teinud teatud toiminguid, mille tagajärjel on võlausaldajatel vähem võimalusi võlgu tagasi nõuda, saab likvideerija need toimingud tühistada („pankrotipauliana”). See peab olema õigustoiming, mille võlgnik (hilisem pankrotis olev) tegi enne pankroti väljakuulutamist ilma igasuguse kohustuseta ja selle toimingu sooritamise järel teadis või pidi võlgnik teadma, et see toob võlausaldajatele ebasoodsa olukorra.

Juriidilise isiku puhul, kui likvideerija leiab tõendeid, et direktorid on pankrotistunud juriidilist isikut kuritarvitanud, võib neid pidada eraõiguslikuks vastutusele. Lisaks saate sellest lugeda meie varem kirjutatud ajaveebist: Direktorite vastutus Madalmaades.

Saada sõnum

Kas soovite teada mida? Law & More saab teie heaks teha?
Palun võtke meiega ühendust telefonil +31 40 369 06 80 või saatke meile e-kiri:

Advokaat Tom Meevis Law & More - tom.meevis@lawandmore.nl
Advokaat Ruby van Kersbergen Law & More - ruby.van.kersbergen@lawandmore.nl

Law & More