Hollandi usaldusasutuste järelevalve seaduse uus muudatus ja alalise elukoha lisamise võimaldamine
Viimastel aastatel on Hollandi usaldussektor muutunud väga reguleeritud sektoriks. Usalduskontorid Hollandis on range järelevalve all. Põhjus on see, et regulaator on lõpuks aru saanud ja mõistnud, et usalduskontoritel on suur oht sattuda rahapesu või tegeleda pettustega. Usalduskontorite üle järelevalvet teostada ja sektorit reguleerida jõustus 2004. aastal Hollandi usalduskontorite järelevalve seadus (Wtt). Selle seaduse alusel peavad usalduskontorid vastama mitmetele nõuetele, et oma tegevust läbi viia. Hiljuti võeti vastu veel üks Wtt-i muudatus, mis jõustus 1. jaanuaril 2019. See seadusemuudatus hõlmab muu hulgas seda, et elukoha pakkuja määratlus Wtt-is on muutunud laiemaks. Selle muudatuse tulemusel langeb Wtt reguleerimisalasse rohkem asutusi, millel võib olla nendele asutustele suuri tagajärgi. Selles artiklis selgitatakse, mida Wtt-i muudatus seoses alalise elukoha pakkumisega tähendab ja millised on muudatuse praktilised tagajärjed selles valdkonnas.
1. Hollandi usalduskontori järelevalve seaduse taust
Usalduskontor on juriidiline isik, ettevõte või füüsiline isik, kes osutab ametialaselt või äriliselt ühte või mitut usaldusteenust koos teiste juriidiliste isikute või ettevõtetega või ilma. Nagu Wtt nimest juba nähtub, alluvad usalduskontorid järelevalvele. Järelevalveasutus on Hollandi keskpank. Ilma Hollandi keskpanga loata ei ole usalduskontoritel lubatud tegutseda Madalmaades asuvast kontorist. Wtt sisaldab muu hulgas usalduskontori määratlust ja nõudeid, millele Hollandi usalduskontorid peavad loa saamiseks vastama. Wtt liigitab viis usaldusteenuste kategooriat. Organisatsioone, mis neid teenuseid osutavad, määratletakse usalduskontorina ja Wtt kohaselt on selleks vaja luba. See hõlmab järgmisi teenuseid:
- olla juriidilise isiku või ettevõtte direktor või osanik;
- aadressi või postiaadressi pakkumine koos lisateenuste pakkumisega (kodukoha pluss pakkumine);
- kanalifirma kasutamine kliendi huvides;
- juriidiliste isikute müümisel või vahendamisel;
- tegutsedes usaldusisikuna.
Hollandi ametiasutustel on Wtt-i kasutuselevõtmiseks olnud mitmeid põhjuseid. Enne Wtt-i kasutuselevõttu ei olnud usaldussektorit peaaegu üldse kaardistatud, eriti seoses väiksemate usaldusbüroode suure rühmaga. Järelevalve kasutuselevõtt võimaldaks paremini näha usaldussektorit. Wtt-i kasutuselevõtu teine põhjus on see, et rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Financial Action Task Force, tõid välja suurenenud riski, et usaldusbürood võivad osaleda muu hulgas rahapesus ja maksudest kõrvalehoidumises. Nende organisatsioonide sõnul oli usaldussektoris terviklikkuse risk, mis tuli reguleerimise ja järelevalve abil juhitavaks muuta. Need rahvusvahelised institutsioonid on soovitanud ka meetmeid, sealhulgas põhimõtet "tunne oma klienti", mis keskendub rikkumatule äritegevusele ja kus usalduskontorid peavad teadma, kellega nad äri teevad. Eesmärk on takistada äritegevuse pidamist petturlike või kuritegelike isikutega. Wtt-i kasutuselevõtu viimane põhjus on see, et Hollandi usaldusasutuste eneseregulatsiooni ei peetud piisavaks. Kõigi usaldusbüroode suhtes ei kehtinud samad reeglid, kuna kõik kontorid ei olnud ühendatud filiaalis või kutseorganisatsioonis. Lisaks puudus järelevalveasutus, mis saaks tagada eeskirjade jõustamise. [1] Seejärel tagas Wtt, et loodi kindel regulatsioon usaldusbüroode osas ja et eelpoolmainitud probleemidega tegeleti.
2. Elukoha ja teenuse osutamise määratlus
Alates Wtt-i kehtestamisest 2004. aastal on seda seadust regulaarselt muudetud. 6. novembril 2018 võttis Hollandi senat vastu uue muudatuse Wtt. 2018. jaanuaril 2018 jõustunud Hollandi uue usalduskontori järelevalve seadusega 1 (Wtt 2019) on nõuded, millele usaldusbürood peavad vastama, karmistunud ja järelevalveasutusel on rohkem jõustamisvahendeid. See muudatus on muu hulgas laiendanud mõiste „alaline asukoht pluss” pakkumist. Vana Wtt all peeti järgmist teenust usaldusteenuseks: juriidilisele isikule aadressi pakkumine koos lisateenuste osutamisega. Seda nimetatakse ka alalise elukoha lisamine.
Esiteks on oluline mõista, mida tähendab alaline elukoha pakkumine. Wtt väitel on alalise elukoha pakkumine postiaadressi või külastusaadressi esitamine tellimuse alusel või juriidilise isiku, ettevõtte või füüsilise isiku poolt, kes ei kuulu aadressi pakkujaga samasse rühma. Kui aadressi pakkuv üksus osutab lisaks sellele sättele ka lisateenuseid, siis räägime alalise asukoha plussist. Koos peetakse neid tegevusi Wtt-i järgi usaldusteenuseks. Vana Wtt-i all oli järgmised teenused:
- eraõiguse alal nõu andmine või abi osutamine, välja arvatud vastuvõtutoimingute tegemine;
- maksunõustamise andmine või maksudeklaratsioonide ja seotud teenuste eest hoolitsemine;
- raamatupidamise aastaaruande koostamise, hindamise või auditeerimise või administratsioonide käitumisega seotud tegevuste läbiviimine;
- juriidilise isiku või ettevõtte direktori värbamine;
- muud täiendavad tegevused, mis on määratud üldise halduskorraldusega.
Elukoha pakkumist koos ühe ülalnimetatud lisateenuse osutamisega peetakse vana Wtt-i kohaselt usaldusteenuseks. Organisatsioonidel, kes pakuvad seda teenuste kombinatsiooni, peab olema Wtt-i luba.
Wtt 2018 raames on lisateenuseid pisut muudetud. Nüüd puudutab see järgmisi tegevusi:
- juriidilise nõustamise või abi osutamine, välja arvatud vastuvõtutoimingute tegemine;
- maksudeklaratsioonide ja nendega seotud teenuste eest hoolitsemine;
- raamatupidamise aastaaruande koostamise, hindamise või auditeerimise või administratsioonide käitumisega seotud tegevuste läbiviimine;
- juriidilise isiku või ettevõtte direktori värbamine;
- muud täiendavad tegevused, mis on määratud üldise halduskorraldusega.
On selge, et Wtt 2018 alusel pakutavad lisateenused ei erine palju vana Wtt-i alusel pakutavatest lisateenustest. Esimeses punktis nõustamise määratlust on pisut laiendatud ja maksunõustamise pakkumine on määratlusest välja jäetud, kuid muidu puudutab see peaaegu samu lisateenuseid.
Sellegipoolest, kui Wtt 2018-d võrreldakse vana Wtt-iga, võib näha suurt muutust seoses alalise elukoha lisamise võimaldamisega. Wtt 3 artikli 4 lõike 2018 punkti b kohaselt on selle seaduse alusel keelatud ilma loata toimingutega, mis on suunatud nii posti- kui ka külastusaadressi osutamisele, millele viidatakse jaotises Wtt XNUMX b) usaldusteenuste määratlus ja selles osas osutatud lisateenuste osutamine ühe ja sama füüsilise isiku, juriidilise isiku või ettevõtte kasuks.[2]
See keeld tekkis seetõttu, et sageli pakutakse alalist elukohta ja osutatakse lisateenuseid praktikas eraldatud, mis tähendab, et neid teenuseid ei korralda sama osapool. Selle asemel osutab üks osapool näiteks lisateenuseid ja viib kliendi ühendust teise poolega, kes pakub elukohta. Kuna lisateenuste osutamist ja elukoha pakkumist ei korralda sama partei, ei räägi me põhimõtteliselt vana Wtt-i kohaselt usaldusteenusest. Nende teenuste lahutamisel pole ka vana Wtt järgi vajalikku luba ja seega välditakse selle loa saamise kohustust. Usaldusteenuste sellise eraldamise vältimiseks tulevikus on Wtt 3 artikli 4 lõike 2018 alapunkti b lisatud keeld.
3. Usaldusteenuste eraldamise keelu praktilised tagajärjed
Vana Wti sõnul ei kuulu usaldusteenuse määratluse alla teenuseosutajate tegevus, mis eraldab elukoha pakkumise ja täiendavate tegevuste teostamise ning laseb neid teenuseid osutada eri osapooltel. Kuid Wtt 3 artikli 4 lõike 2018 alapunkti b keelu kohaselt on usaldusisikut eraldavatel isikutel keelatud sellist tegevust ilma loata teostada. See tähendab, et osapooled, kes soovivad oma tegevust sel viisil jätkata, vajavad luba ja kuuluvad seetõttu ka Hollandi keskpanga järelevalve alla.
Keeld tähendab, et teenuseosutajad osutavad Wtt 2018 kohaselt usaldusteenust, kui nad teostavad tegevusi, mis on suunatud nii elukoha pakkumisele kui ka lisateenuste osutamisele. Seetõttu ei lubata teenuseosutajal osutada lisateenuseid ja viia seejärel oma klient kontakti teise elukohajärgse osapoolega, ilma Wtt-i luba omamata. Lisaks on teenusepakkuja ei tohi tegutseda vahendajana, viies kliendi ilma loata kontakti erinevate osapooltega, kes pakuvad elukohta ja osutavad lisateenuseid.[3] Seda isegi juhul, kui see vahendaja ise ei paku elukohta ega osuta lisateenuseid.
4. Klientide suunamine kindlatele elukoha pakkujatele
Praktikas on sageli osapooli, kes osutavad lisateenuseid ja suunavad kliendi seejärel kindla elukoha pakkuja juurde. Selle pöördumise eest maksab elukoha pakkuja komisjonitasu sageli kliendile suunanud poolele. Wtt 2018 kohaselt pole aga enam lubatud, et teenusepakkujad teeksid Wtt vältimiseks koostööd ja eraldaksid oma teenuseid tahtlikult. Kui organisatsioon osutab klientidele lisateenuseid, ei ole lubatud suunata neid kliente konkreetse elukoha pakkuja juurde. Nimelt tähendab see, et osapoolte vahel on koostöö, mille eesmärk on Wtt-i vältimine. Veelgi enam, kui esildiste saamiseks laekub komisjonitasu, on ilmne, et osapooled teevad koostööd, kus usaldusteenused on eraldatud.
Wtt-i asjaomane artikkel räägib tegevuste läbiviimisest suunatud nii postiaadressi või külastusaadressi pakkumisega kui ka lisateenuste osutamisega. Muudatuste memorandumis viidatakse kliendi kontakti toomine erinevate osapooltega. [4] Wtt 2018 on uus seadus, seega pole selle seaduse kohta praegu ühtegi kohtulahendit. Pealegi käsitletakse asjakohases kirjanduses ainult muudatusi, mida see seadus kaasa toob. See tähendab, et praegusel hetkel pole veel selge, kuidas seadus praktikas täpselt töötab. Selle tulemusel ei tea me praegu, millised tegevused kuuluvad täpselt „suunatud“ ja „kontakti loomise“ määratluste alla. Seetõttu ei ole praegu võimalik öelda, millised toimingud kuuluvad täpselt artikli 3 lõike 4 Wtt 2018 artikli XNUMX lõike XNUMX keelu alla. Siiski on kindel, et see on libisev skaala. Viitamist konkreetsetele alalise elukoha pakkujatele ja nende suunamiste eest vahendustasu saamist peetakse klientide kontakti toomiseks elukoha pakkujaga. Spetsiifiliste elukoha pakkujate soovitamine, kellel on häid kogemusi, kujutab endast ohtu, ehkki klienti põhimõtteliselt otse elukoha pakkuja poole ei viidata. Kuid sel juhul mainitakse konkreetset elukoha pakkujat, kellega klient saab ühendust võtta. On suur tõenäosus, et seda peetakse kliendi kontakti toomiseks elukoha pakkujaga. Lõppude lõpuks ei pea klient sel juhul ise pingutama, et leida elukoha pakkuja. See on endiselt küsimus, kas me räägime "kliendi kontakti viimisest", kui klient suunatakse täidetud Google'i otsingulehele. Seda seetõttu, et seda tehes ei soovitata ühtegi konkreetset elukoha pakkujat, kuid asutus esitab kliendile elukoha pakkujate nimed. Selgitamaks, millised toimingud täpselt kuuluvad keelu reguleerimisalasse, tuleb kohtupraktikas seadussätet edasi arendada.
5. järeldus
On selge, et Wtt 2018 võib avaldada olulisi tagajärgi osapooltele, kes osutavad lisateenuseid ja suunavad samal ajal oma kliendid teisele poolele, kes osutab elukohta. Vana Wtt-i kohaselt ei kuulunud need asutused Wtt-i reguleerimisalasse ega vaja seetõttu Wtt-i luba. Kuna aga Wtt 2018 on jõustunud, kehtib usaldusteenuste nn eraldamise keeld. Nüüdsest kuuluvad asutused, mis teostavad tegevusi, mis keskenduvad nii elukoha pakkumisele kui ka lisateenuste osutamisele, Wtt-i reguleerimisalasse ja neil tuleb selle seaduse kohaselt hankida luba. Praktikas on palju organisatsioone, kes osutavad lisateenuseid ja suunavad seejärel oma kliendid elukoha pakkuja juurde. Iga viidatud kliendi eest saavad nad elukoha pakkujalt vahendustasu. Kuna aga Wtt 2018 jõustus, pole teenusepakkujatel enam lubatud Wtt-i vältimiseks koostööd teha ja teenuseid tahtlikult eraldada. Sellel alusel töötavad organisatsioonid peaksid seetõttu oma tegevusele kriitilise pilguga heitma. Nendel organisatsioonidel on kaks võimalust: nad kohandavad oma tegevust või kuuluvad Wtt-i reguleerimisalasse ja vajavad seetõttu luba ja on Hollandi keskpanga järelevalve all.
Saada sõnum
Kui teil on pärast selle artikli lugemist küsimusi või kommentaare, võtke palun hr. Maxim Hodak, advokaat Law & More via maxim.hodak@lawandmore.nl või hr. Tom Meevis, advokaat Law & More e-posti teel tom.meevis@lawandmore.nl või telefonil +31 (0) 40-3690680.
[1] K. Frielink, Toezicht Trustkantoren Nederlandis, Deventer: Wolters Kluwer Nederland 2004.
[2] Kamerstukken II 2017/18, 34 910, 7 (Nota van Wijziging).
[3] Kamerstukken II 2017/18, 34 910, 7 (Nota van Wijziging).
[4] Kamerstukken II 2017/18, 34 910, 7 (Nota van Wijziging).