Aktsionäride vastutus Hollandis - pilt

Aktsionäride vastutus Hollandis

Ettevõtte direktorite vastutus Hollandis on alati palju arutatud teema. Palju vähem räägitakse aktsionäride vastutusest. Sellegipoolest juhtub, et aktsionärid saavad Hollandis kehtivate seaduste kohaselt vastutada oma tegevuse eest ettevõttes. Kui aktsionäri saab oma tegevuse eest vastutada, puudutab see isiklikku vastutust, millel võivad olla suured tagajärjed aktsionäri isiklikule elule. Seetõttu on oluline olla teadlik aktsionäride vastutusega seotud riskidest. Selles artiklis käsitletakse erinevaid olukordi, kus Hollandi aktsionäride vastutus võib tekkida.

1. Aktsionäride kohustused

Aktsionär omab juriidilise isiku aktsiaid. Hollandi tsiviilseadustiku kohaselt võrdub juriidiline isik omandiõiguse korral füüsilise isikuga. See tähendab, et juriidilisel isikul võivad olla samad õigused ja kohustused kui füüsilisel isikul ning seetõttu saab ta teha juriidilisi toiminguid, näiteks omandada vara, sõlmida lepingut või esitada hagi. Kuna juriidiline isik eksisteerib ainult paberkandjal, peab juriidilist isikut esindama füüsiline isik, direktor (id). Ehkki juriidiline isik vastutab põhimõtteliselt tema tegevusega tekitatud kahjude eest, võib mõnel juhul vastutada direktorid ka direktorite vastutuse alusel. See tekitab siiski küsimuse, kas aktsionäri saab vastutada oma tegevuse eest juriidilise isiku suhtes. Aktsionäride vastutuse kindlaksmääramiseks tuleb kehtestada aktsionäride kohustused. Võime eristada kolme tüüpi aktsionäridele esitatavaid konkreetseid kohustusi: juriidilised kohustused, põhikirjast tulenevad kohustused ja aktsionäride lepingust tulenevad kohustused.

Aktsionäride vastutus

1.1. Aktsionäride seadusest tulenevad kohustused

Hollandi tsiviilseadustiku kohaselt on aktsionäridel üks oluline kohustus: kohustus maksta ettevõttele nende omandatud aktsiate eest. See kohustus tuleneb Madalmaade tsiviilseadustiku artiklist 2: 191 ja see on aktsionäridele ainus seadusest tulenev sõnaselge kohustus. Kuid vastavalt Madalmaade tsiviilseadustiku artiklile 2: 191 on põhikirjas võimalik sätestada, et aktsiaid ei pea kohe täielikult tasuma:

Aktsia märkimisel tuleb selle nominaalväärtus maksta ettevõttele. Võimalik on ette näha, et nominaalväärtus või osa nimiväärtusest tuleb maksta alles pärast teatud aja möödumist või pärast seda, kui ettevõte nõuab makse tasumist. 

Kui aga selline säte on põhikirja sisse kirjutatud, on olemas säte, mis kaitseb kolmandaid isikuid pankroti korral. Kui äriühing läheb pankrotti ja aktsionärid ei ole aktsiaid täielikult tasunud kas põhikirjas sätestatu tõttu või juhuslikult, on määratud kuraator kohustatud nõudma aktsionäridelt kõigi aktsiate täielikku tasumist. See tuleneb Hollandi tsiviilseadustiku artiklist 2:193:

Ettevõtte kuraatoril on õigus kutsuda välja ja koguda kõik kohustuslikud maksed, mida aktsiate eest pole veel tehtud. See võim on olemas olenemata sellest, mida selles osas põhikirjas täpsustatakse või on ette nähtud Madalmaade tsiviilseadustiku artikliga 2: 191.

Aktsionäride seadusest tulenev kohustus maksta täielikult nende aktsiate eest, mida nad nõuavad, eeldab, et aktsionärid vastutavad põhimõtteliselt ainult nende poolt võetud aktsiate summa eest. Neid ei saa pidada vastutavaks ettevõtte tegude eest. See tuleneb ka Hollandi tsiviilseadustiku artiklist 2:64 ja Hollandi tsiviilseadustiku artiklist 2:175:

Aktsionär ei vastuta isiklikult ettevõtte nimel tehtu eest ning ta ei ole kohustatud panustama ettevõtte kahjumisse rohkem, kui ta on tasunud või peab veel tasuma oma aktsiate eest.

1.2. Aktsionäride põhikirjast tulenevad kohustused

Nagu eespool selgitatud, on aktsionäridel ainult üks selgesõnaline seaduslik kohustus: maksta oma aktsiate eest. Lisaks sellele juriidilisele kohustusele võib põhikirjas sätestada ka aktsionäride kohustused. See vastab Hollandi tsiviilseadustiku artikli 2: 192 lõikele 1:

Põhikiri võib kõigi aktsiate või teatud tüüpi aktsiate suhtes:

  1. täpsustada, et aktsionäridega kaasnevad teatavad kohustused, mis tuleb täita äriühingu, kolmandate isikute või aktsionäride vahel vastastikku;
  2. lisada aktsionäridele nõuded;
  3. määrata, et aktsionär on põhikirjas sätestatud olukordades kohustatud oma aktsiad või osa nendest võõrandama või tegema selliseks aktsiate võõrandamiseks pakkumise.

Selle artikli kohaselt võib põhikirjas sätestada, et aktsionäri võib isiklikult vastutada ettevõtte võlgade eest. Samuti võib kehtestada tingimused ettevõtte finantseerimiseks. Sellised sätted laiendavad aktsionäride vastutust. Selliseid sätteid ei saa aga aktsionäride tahte vastaselt sätestada. Neid saab täpsustada ainult siis, kui aktsionärid on sätetega nõus. See tuleneb Madalmaade tsiviilseadustiku artikli 2: 192 lõikest 1:

Eelmises lauses punktides a, b või c nimetatud kohustust või nõuet ei saa aktsionärile panna tema tahte vastaselt, isegi mitte tingimusel või tähtajal.

Põhikirjas aktsionäridele täiendavate kohustuste sätestamiseks peab aktsionäride otsuse vastu võtma aktsionäride üldkoosolek. Kui aktsionär hääletab põhikirjas aktsionäridele täiendavate kohustuste või nõuete kehtestamise vastu, ei saa teda nende kohustuste ega nõuete eest vastutada.

1.3. Aktsionäride lepingust tulenevad kohustused

Aktsionäridel on võimalus koostada aktsionäride leping. Aktsionäride leping sõlmitakse aktsionäride vahel ja see sisaldab aktsionäridele täiendavaid õigusi ja kohustusi. Aktsionäride leping kehtib ainult aktsionäride kohta, see ei mõjuta kolmandaid isikuid. Kui aktsionär ei täida aktsionäride lepingut, võib teda vastutada kahju eest, mis tuleneb sellest rikkumisest. See vastutus põhineb lepingu täitmatajätmisel, mis tuleneb Madalmaade tsiviilseadustiku artiklist 6:74. Kui aga on olemas ainuaktsionär, kellel on ettevõtte kõik aktsiad, ei ole muidugi vaja aktsionäride lepingut koostada.

2. Vastutus õigusvastase tegevuse eest

Lisaks aktsionäride konkreetsetele kohustustele tuleb aktsionäride vastutuse määramisel arvestada ka vastutust õigusvastase tegevuse eest. Kõik on kohustatud tegutsema vastavalt seadusele. Kui inimene tegutseb ebaseaduslikult, võib teda vastutada Hollandi tsiviilseadustiku artikli 6: 162 alusel. Aktsionäril on kohustus tegutseda seaduslikult võlausaldajate, investorite, tarnijate ja muude kolmandate isikute suhtes. Kui aktsionär tegutseb ebaseaduslikult, võib teda selle tegevuse eest vastutada. Kui aktsionär tegutseb viisil, et tema vastu saab esitada tõsise süüdistuse, võib aktsepteerida ka õigusvastast tegevust. Aktsionäri ebaseadusliku tegevuse näiteks võib olla kasumi väljamaksmine, kuigi on ilmne, et ettevõte ei saa enam pärast seda väljamakseid võlausaldajatele maksta.

Lisaks võib aktsionäride ebaseaduslik tegutsemine mõnikord tuleneda aktsiate müümisest kolmandatele isikutele. Eeldatavasti alustab aktsionär teatud määral uurimist isiku või ettevõtte kohta, kellele ta soovib oma aktsiaid müüa. Kui sellise uurimise tulemusel selgub, et ettevõte, mille aktsiad aktsionäril on, ei suuda tõenäoliselt pärast aktsiate võõrandamist oma kohustusi täita, eeldatakse, et aktsionär võtab võlausaldajate huve arvesse. See viitab sellele, et aktsionäri võib teatud tingimustel pidada isiklikult vastutavaks, kui ta võõrandab oma aktsiad kolmandale isikule, mille tagajärjel ettevõte ei suuda võlausaldajatele maksta.

3. Poliitikakujundajate vastutus

Lõpuks võib aktsionäride vastutus tekkida siis, kui aktsionär tegutseb poliitikuna. Põhimõtteliselt on direktorite ülesanne juhtida ettevõttesiseseid sündmusi. See pole aktsionäride ülesanne. Aktsionäridel on siiski võimalus direktoritele juhiseid anda. See võimalus tuleb lisada põhikirja. Vastavalt Hollandi tsiviilseadustiku artikli 2: 239 lõikele 4 peavad direktorid järgima aktsionäride juhiseid, välja arvatud juhul, kui need juhised on vastuolus ettevõtte huvidega:

Põhikirjaga võib ette näha, et juhatus peab tegutsema vastavalt ettevõtte muu organi juhistele. Juhatus on kohustatud juhiseid järgima, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus ettevõtte või sellega seotud ettevõtte huvidega.

Siiski on väga oluline, et aktsionärid annaksid ainult üldised juhised. [1] Aktsionärid ei saa anda juhiseid konkreetsete teemade või toimingute kohta. Näiteks ei saa osanik anda direktorile juhiseid töötaja vallandamiseks. Aktsionärid ei tohi asuda direktoriks. Kui aktsionärid tegutsevad direktoritena ja viivad läbi ettevõtte tavapäraseid sündmusi, loetakse neid poliitikakujundajateks ja neid koheldakse nagu juhte. See tähendab, et neid võib pidada vastutavaks läbi viidud poliisist tulenevate kahjude eest. Seetõttu võidakse ettevõtte pankroti korral vastutada direktorite vastutuse alusel. [2] See tuleneb Hollandi tsiviilseadustiku artikli 2: 138 lõikest 7 ja Hollandi tsiviilseadustiku artikli 2: 248 lõikest 7:

Käesoleva artikli tähenduses võrdsustatakse direktoriga isik, kes on tegelikult määranud või kaasmääranud ettevõtte poliitika nagu ta oleks direktor.

Madalmaade tsiviilseadustiku artikli 2: 216 lõikes 4 on samuti sätestatud, et isik, kes on kindlaks määranud või otsustanud ettevõtte poliitika, võrdsustatakse direktoriga ja seetõttu võib teda vastutada direktori vastutuse alusel.

4. järeldus

Põhimõtteliselt vastutab ettevõte oma tegevusega tekitatud kahjude eest. Teatavatel asjaoludel võib ka direktorid vastutusele võtta. Siiski on oluline meeles pidada, et ettevõtte aktsionäre võib teatud olukordades ka kahju eest vastutada. Aktsionär ei saa karistamatult teha igasuguseid toiminguid. Ehkki see võib tunduda loogiline, pööratakse praktikas aktsionäride vastutusele vähe tähelepanu. Aktsionäridel on seadusest, põhikirjast ja aktsionäride lepingust tulenevad kohustused. Kui aktsionärid neid kohustusi ei täida, võidakse nad tekkiva kahju eest vastutada.

Lisaks peavad aktsionärid, nagu ka kõik teised inimesed, käituma vastavalt seadusele. Ebaseaduslik tegutsemine võib kaasa tuua aktsionäri vastutuse. Lõpuks peaks aktsionär tegutsema osanikuna, mitte direktorina. Kui aktsionär alustab ettevõttesisese tavapärase sündmuste käiku, võrdsustatakse ta direktoriga. Sel juhul võib direktorite vastutus laieneda ka aktsionäridele. Aktsionäridel oleks mõistlik neid riske meeles pidada, et vältida aktsionäride vastutust.

Saada sõnum

Kui teil on pärast selle artikli lugemist küsimusi või kommentaare, võtke palun hr. Maxim Hodak, advokaat Law & More via maxim.hodak@lawandmore.nl või hr. Tom Meevis, advokaat Law & More e-posti teel tom.meevis@lawandmore.nl või telefonil +31 (0) 40-3690680.

[1] ECLI: NL: HR: 1955: AG2033 (Forumbank).

[2] ECLI: NL: HR: 2015: 522 (Hollandse Glascentrale Beheer BV).

Law & More