Hollandi kliimakokkulepe

Viimased nädalad on kliimakokkulepe palju arutatud teema. Paljude inimeste jaoks on aga ebaselge, mis on kliimakokkulepe täpselt see, mida see leping tähendab. Kõik sai alguse Pariisi kliimakokkuleppest. See on peaaegu kõigi maailma riikide vaheline kokkulepe kliimamuutuste peatamiseks ja globaalse soojenemise piiramiseks. See leping jõustub 2020. aastal. Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb Madalmaades sõlmida teatavad lepingud. Need lepingud kajastatakse Hollandi kliimakokkuleppes. Madalmaade kliimakokkuleppe peamine eesmärk on heita 2030. aastaks Madalmaades ligi viiskümmend protsenti vähem kasvuhoonegaase kui meil 1990. aastal. Erilist tähelepanu pööratakse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele. Kliimaleppe elluviimisesse on kaasatud erinevad osapooled. See puudutab näiteks valitsusasutusi, ametiühinguid ja keskkonnaorganisatsioone. Need parteid jagunevad erinevate sektorite tabelite vahel, nimelt elekter, linnastunud keskkond, tööstus, põllumajandus ja maakasutus ning liikuvus.

Hollandi-kliimaleping

Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate eesmärkide saavutamiseks tuleb võtta teatavad meetmed. On selge, et selliste meetmetega kaasnevad kulud. Põhimõte on see, et üleminek väiksemale CO2 heitkogusele peab jääma teostatavaks ja kõigile taskukohaseks. Kulud tuleb jaotada õiglaselt, et säilitada toetus meetmetele. Igale sektoritabelile on antud ülesanne säästa mitu tonni CO2. Lõpuks peaks see viima riikliku kliimakokkuleppeni. Praegu on koostatud ajutine kliimakokkulepe. Kuid mitte iga läbirääkimistel osalenud osapool ei ole praegu nõus seda lepingut allkirjastama. Muu hulgas ei nõustu mitmed keskkonnaorganisatsioonid ja Madalmaade FNV ajutises kliimakokkuleppes kehtestatud lepingutega. See rahulolematus puudutab peamiselt tööstuse valdkondliku tabeli ettepanekuid. Eelnimetatud organisatsioonide sõnul peaks ettevõtlussektor probleemidega tõsisemalt tegelema, kindlasti seetõttu, et suure osa kasvuhoonegaaside heitkogusest põhjustab tööstussektor. Sel hetkel seisaks tavakodanik silmitsi rohkem kulude ja tagajärgedega kui tööstus. Allkirjastamisest keeldunud organisatsioonid ei nõustu seetõttu pakutud meetmetega. Kui ajutist lepingut ei muudeta, ei kirjuta kõik organisatsioonid lõplikule lepingule alla. Lisaks tuleb veel välja arvutada ajutises kliimakokkuleppes kavandatud meetmed ning Hollandi senat ja Hollandi esindajatekoda peavad kavandatava lepingu osas endiselt kokkuleppele jõudma. Seetõttu on selge, et pikad kliimakokkuleppe üle peetavad läbirääkimised ei ole veel rahuldavat tulemust andnud ja et kindla kliimakokkuleppe saavutamiseni võib veel minna.

Jaga