Selgitatud välisriikide kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine
Paljudes riiklikes ja rahvusvahelistes kaubanduslepingutes kipuvad nad sageli ärivaidluste lahendamiseks korraldama arbitraaži. See tähendab, et juhtum määratakse riikliku kohtukohtuniku asemel vahekohtunikule. Vahekohtu otsuse täitmiseks peab rakendusriigi kohtunik esitama eksekvatuuri. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine tähendab vahekohtu otsuse tunnustamist ja samaväärselt juriidilise otsusega võib selle kas täitmisele pöörata või täide viia.
Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise reeglid on reguleeritud New Yorgi konventsioonis. See konventsioon võeti vastu ÜRO diplomaatilisel konverentsil 10. juunil 1958 New Yorgis. See konventsioon sõlmiti peamiselt selleks, et reguleerida ja hõlbustada välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust osalisriikide vahel.
Praegu on New Yorgi konventsioonil 159 riigiparteid
Mis puudutab New Yorgi konventsiooni artikli V lõike 1 alusel tunnustamist ja täitmist, siis on kohtunikul erandjuhtudel lubatud kaalutlusõigus. Põhimõtteliselt ei ole kohtunikul lubatud kohtuotsuse sisuga tutvuda ega hinnata kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist puudutavates asjades. Siiski on erandeid, mis puudutavad tõsiseid viiteid õigusliku otsuse olulistele puudustele, mistõttu seda ei saa pidada õiglaseks kohtupidamiseks.
Veel üks erand sellest reeglist on kohaldatav, kui on piisavalt usutav, et õiglase kohtumenetluse korral oleks see kaasa toonud ka kohtuotsuse hävitamise. Järgmine kõrge nõukogu oluline juhtum illustreerib, mil määral saab erandit igapäevases praktikas kasutada. Peamine küsimus on selles, kas vahekohtu otsus, mille Venemaa kohus on hävitanud, võib ikka läbida Hollandis tunnustamis- ja täitmismenetluse või mitte.
Juhtum puudutab Venemaa juriidilist isikut, mis on rahvusvaheliselt tegutsev terasetootja nimega OJSC Novolipetsky Metallurgichesky Kombinat (NLMK). Terasetootja on Venemaa Lipetski piirkonna suurim tööandja. Suurem osa ettevõtte aktsiatest kuulub Vene ärimehele VS Lisinile. Lisin on ka Peterburi ja Tuapse ümberlaadimissadamate omanik.
Lisin on kõrgel ametikohal Venemaa riigiettevõttes United Shipbuilding Corporation ning tal on osalused ka Venemaa riigiettevõttes Freight One, mis on raudteefirma. Vahekohtumenetlust sisaldava Ostulepingu alusel on mõlemad pooled kokku leppinud Lisini NLMK aktsiate ostmise ja müümise NLMK-le.
Pärast vaidlust ja ostuhinna hilinenud tasumist NLKM nimel otsustab Lisin anda asja Venemaa Föderatsiooni Kaubandus- ja Tööstuskoja juures asuvasse Rahvusvahelisse Kaubandusarbitraažikohtusse ja nõuab aktsiate ostuhinna tasumist, mis on talle 14,7 miljardit rubla. NLMK märgib oma kaitseks, et Lisin sai juba ettemaksu, mis tähendab, et ostuhinna suurus on muutunud 5,9 miljardiks rublaks.
Märtsis 2011 alustati Lisini suhtes kriminaalmenetlust pettusekahtluse osas seoses NLMK-ga sõlmitud aktsiatehinguga ning samuti kahtlusega NLMK-i suhtes asunud arbitraažikohtu eksitamises. Kaebused ei viinud siiski kriminaalmenetlusele.
Vahekohus, kus kohtuasi Lisini ja NLMK vahel oli arutusele võetud, mõistis NLMK-lt välja ülejäänud ostuhinna summa 8,9 rubla ja jättis mõlema poole esialgsed nõuded rahuldamata. Ostuhind arvutatakse seejärel poole ostuhinnast Lisini (22,1 miljardit rubla) ja NLMK arvutatud väärtuse (1,4 miljardit rubla) alusel. Ettemakse osas mõistis kohus NLMK-le välja 8,9 miljardit rubla.
Arbitraažikohtu otsuse edasikaebamine ei ole võimalik ja NLMK nõudis Lisini varasemate pettusekahtluste alusel Moskva linna Arbitražikohtu vahekohtu otsuse hävitamist. See nõue on loovutatud ja vahekohtu otsus hävitatakse.
Lisin selle eest ei seisa ja soovib taotleda arestimismäärust NLMK-le omakapitalis NLMK international BV aastal kuuluvate aktsiate kohta. Amsterdam. Selle kohtuotsuse hävitamine on muutnud Venemaal säilitusmääruse täitmise võimatuks. Seetõttu Lisin taotlus tunnustada ja täita vahekohtu otsus. Tema taotlus on tagasi lükatud.
Lähtudes New Yorgi konventsioonist, on tavaline, et selle riigi pädev asutus, mille kohtusüsteemile tugineb vahekohtu otsus (antud juhul Venemaa tavakohtud), otsustab riigisiseselt. seadus, vahekohtu otsuste hävitamise kohta. Põhimõtteliselt ei ole täitmiskohtul lubatud neid vahekohtu otsuseid hinnata. Vahekohtu kohus leiab, et vahekohtu otsust ei saa täita, kuna seda enam ei eksisteeri.
Lisin esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Amsterdam Apellatsioonikohus. Kohus leiab, et põhimõtteliselt ei võeta rikutud vahekohtu otsust tunnustamisel ja täitmisel tavaliselt arvesse, välja arvatud juhul, kui tegemist on erandjuhtumiga. On erandjuhtum, kui on kindlaid viiteid sellele, et Venemaa kohtute otsuses puuduvad olulised puudused, mistõttu seda ei saa pidada õiglaseks kohtupidamiseks. The Amsterdam Apellatsioonikohus ei käsitle seda konkreetset juhtumit erandina.
Lisin esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse. Lisini sõnul ei hinnanud kohus ka kohtu V artikli lõike 1 punkti e alusel antud kaalutlusõigust, mis uurib, kas välisriikide hävitamise kohtuotsus võib tühistada vahekohtu otsuse täitmise menetluse Madalmaades. Ülemnõukogu võrdles konventsiooni teksti autentset inglis- ja prantsuskeelset versiooni. Näib, et mõlemad versioonid sisaldavad erinevat tõlgendust kohtule antud kaalutlusõiguse osas. Artikli V lõike 1 punkti e ingliskeelse versiooni kohaselt:
- Otsuse tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda selle poole taotlusel, kelle vastu seda taotletakse, ainult juhul, kui see isik esitab pädevale asutusele, kus tunnustamist ja täitmist taotletakse, tõendi, et:
(...)
- e) Otsus ei ole veel poolte jaoks siduvaks muutunud või selle on tühistanud või peatanud selle riigi pädev asutus, kus või lepingu alusel. seadus millest see auhind anti."
Artikli V lõike 1 punkti e prantsuskeelses versioonis öeldakse järgmist:
„1. La luuramine ja lausekujutus ne seront keelduvad, sur requête de la partie contre laquelle elle est billquée, que si cette partie fournit à l'autorité compétente du pays où la luure et l'exécution sont demandées la preuve:
(...)
- e) Que la lause n'est pas encore devenue obligatoire pour les parties ou a été annulée ou suspendue par une autorité compétente du pays dans lequel, ou d'après la loi duquel, la lause été rendue. "
Ingliskeelse versiooni („võib keelduda”) kaalutlusõigus näib laiem kui prantsuskeelne versioon („ne seront refusées que si”). Ülemnõukogu leidis muudest ressurssidest konventsiooni õige kohaldamise kohta palju erinevaid tõlgendusi.
Ülemnõukogu püüab selgitada erinevaid tõlgendusi, lisades oma tõlgendused. See tähendab, et kaalutlusõigust saab kasutada ainult juhul, kui konventsiooni kohaselt on keeldumise alus. Antud juhul oli tegemist keeldumispõhjusega, mis viitas „vahekohtu otsuse hävitamisele”. Lisini ülesanne on faktide ja asjaolude põhjal tõestada, et keeldumispõhjus on alusetu.
Kõrgem nõukogu jagab täielikult apellatsioonikohtu seisukohta. Kõrgema kohtu hinnangul saab olla ainult erijuhtum, kui vahekohtu otsuse hävitamine põhineb alustel, mis ei vasta artikli V lõike 1 keeldumispõhjustele. Kuigi Hollandi kohtule antakse tunnustamise ja täitmise korral kaalutlusõigus, ei taotle see siiski antud juhtumil hävitamisotsust. Lisini esitatud vastuväitel pole õnnestumise võimalust.
See Ülemnõukogu otsus annab selge tõlgenduse, kuidas tuleks New Yorgi konventsiooni artikli V lõiget 1 tõlgendada juhul, kui kohtule on antud kaalutlusõigus hävitamisotsuse tunnustamisel ja täitmisel. Lühidalt tähendab see, et vaid teatavatel juhtudel on võimalik kohtuotsuse hävitamine tühistada.