Hollandi õiguse kokkuvõte ja esialgsed ärakuulamised
Esialgne tunnistaja ülekuulamine
Hollandi seaduste kohaselt võib kohus ühe (huvitatud) poole taotlusel määrata tunnistaja esialgse ülekuulamise. Sellise ärakuulamise ajal on inimene kohustatud rääkima tõtt. Pole asjata, et seaduslik karistus valevande andmise eest on kuueaastane vanglakaristus. Küll aga on ütluste andmise kohustusest mitmeid erandeid. Näiteks seadus teab professionaalset ja perekondlikku privileegi. Tunnistaja esialgse ülekuulamise taotluse võib tagasi lükata ka siis, kui sellega kaasneb huvi puudumine, kui tegemist on õiguse kuritarvitamisega, kui on vastuolus nõuetekohase menetluse põhimõtetega või kui esinevad muud kaalukad huvid, õigustama tagasilükkamist.
Näiteks saab tunnistaja esialgse ülekuulamise taotluse tagasi lükata, kui üritatakse avastada konkurendi ärisaladusi või kui üritatakse algatada nn. kalapüügiekspeditsioon. Nendele reeglitele vaatamata võib tekkida piinavaid olukordi; näiteks usaldussektoris.
Usaldussektor
Usaldussektoris on suur osa ringlevast teabest tavaliselt konfidentsiaalne; mitte vähimalgi määral usaldusbüroo klientide teavet. Lisaks saab usaldusbüroo sageli juurdepääsu pangakontodele, mis ilmselgelt nõuab kõrget konfidentsiaalsust. Kohus otsustas olulises otsuses, et usaldusbüroole endale ei kehti (tuletis)õiguslik privileeg. Selle tagajärjeks on see, et "usalduse saladusest" saab mööda hiilida, taotledes tunnistaja eelkuulamist.
Põhjus, miks kohus ei soovinud usaldussektorile ja selle töötajatele tuletatud juriidilist privileegi anda, seisneb ilmselt selles, et sellisel juhul loeb kõige enam tõe leidmise tähtsus, mida võib pidada problemaatiliseks. Järelikult võib selline pool nagu maksuamet, kuigi tal ei ole menetluse alustamiseks piisavalt tõendeid, taotledes esialgset tunnistajaküsitlust, koguda paljudelt usaldusbüroo töötajatelt palju (salastatud) teavet. et muuta menetlus elujõulisemaks.
Sellegipoolest võib maksumaksja ise keelata juurdepääsu oma teabele, millele on viidatud artiklis 47 AWR, tuginedes tema kontakti konfidentsiaalsusele isikuga, kellel on seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus (advokaat, notar jne), kelle poole ta on pöördunud.
Usaldusamet võib siis viidata maksumaksja keeldumisõigusele, kuid sellisel juhul peab usaldusamet siiski avaldama, kelles on kõnealune maksumaksja. Usalduse saladusest möödahiilimise võimalust peetakse sageli suureks probleemiks. ning hetkel on usaldusbüroo töötajatel vaid piiratud hulk lahendusi ja võimalusi keelduda tunnistaja eelkuulamise käigus konfidentsiaalset teavet avaldamast.
Lahendused
Nagu juba mainitud, on nende võimaluste hulgas väide, et vastaspool alustab kalapüügiekspeditsioonid, et vastaspool püüab avastada ettevõttesaladusi või et vastaspoole juhtumihuvi on liiga nõrk. Lisaks ei pea inimene teatud asjaoludel enda vastu tunnistama. Sageli ei ole sellised põhjused aga konkreetsel juhul asjakohased. Ühes oma 2008. aasta aruandes pakkus tsiviilkohtumenetluse seaduse nõuandekomitee (Adviescommissie van het Burgerlijk Procesrecht) välja teistsuguse aluse: proportsionaalsuse.
Nõuandekomitee hinnangul peaks olema võimalik koostöötaotlusest keelduda, kui tulemus oleks selgelt ebaproportsionaalne. See on õiglane kriteerium, kuid ikkagi jääks küsimus, kuivõrd see kriteerium oleks tõhus. Kuni aga kohus seda jälge nagunii ei järgi, jääb kehtima seaduse ja kohtupraktika range režiim. Kindel, aga õiglane? See on küsimus.
Kontakt
Kui teil on pärast selle artikli lugemist lisaküsimusi või kommentaare, võtke julgelt ühendust mr. Ruby van Kersbergen, vandeadvokaat aadressil Law & More kaudu [meiliga kaitstud] või hr Tom Meevis, vandeadvokaat ettevõttes Law & More kaudu [meiliga kaitstud] või helistage meile numbril +31 (0)40-3690680.