Ettevõtte juhid peaksid alati juhinduma ettevõtte huvidest. Mis siis, kui direktorid peavad langetama otsuseid, mis hõlmavad nende enda isiklikke huve? Mis huvi valitseb ja mida oodatakse sellises olukorras lavastajalt?
Millal on huvide konflikt?
Ettevõtet juhtides võib juhatus mõnikord võtta vastu otsuse, mis annab eelise ka konkreetsele direktorile. Direktorina peate hoolitsema ettevõtte huvide, mitte enda isikliku huvi eest. Pole otsest probleemi, kui juhatuse poolt vastu võetud otsus toob direktorile isiklikult kasu. See on erinev, kui see isiklik huvi on vastuolus ettevõtte huvidega. Sellisel juhul ei tohi direktor osaleda koosolekutel ja otsuste vastuvõtmisel.
Bruili kohtuasjas otsustas riigikohus, et tegemist on huvide konfliktiga, kui direktor ei suuda kaitsta ettevõtte ja tema sidusettevõtte huve nii, et eeldatakse, et täisarvuline ja erapooletu direktor seda isikliku või muu huvi olemasolu, mis ei ole juriidilise isiku omaga paralleelne. [1] Huvide konflikti olemasolu kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõiki juhtumi asjakohaseid asjaolusid.
Kui direktor tegutseb erinevatel ametikohtadel, tekib kvalitatiivne huvide konflikt. Seda näiteks juhul, kui ettevõtte juht on samal ajal ka äriühingu vastaspool, kuna ta on ka mõne muu juriidilise isiku juht. Seejärel peab direktor esindama mitut (vastuolulist) huvi.
Kui tegemist on puhtalt kvalitatiivse huviga, siis huvide konflikti reeglid seda huvi ei hõlma. Seda juhul, kui huvi ei ole põimunud direktori isikliku huviga. Selle näiteks on see, kui kaks kontserni ettevõtet sõlmivad lepingu. Kui direktor on mõlema ettevõtte direktor, kuid ei ole (kaudne) aktsionär või tal ei ole muid isiklikke huvisid, siis kvalitatiivset huvide konflikti ei esine.
Millised on huvide konflikti olemasolu tagajärjed?
Huvide konflikti tagajärjed on nüüd sätestatud Hollandi tsiviilseadustikus. Direktor ei tohi osaleda aruteludes ja otsuste vastuvõtmisel, kui tal on otsene või kaudne isiklik huvi, mis on vastuolus ettevõtte ja tema sidusettevõtte huvidega. Kui selle tulemusena ei saa nõukogu otsust vastu võtta, langetab otsuse nõukogu. Nõukogu puudumisel võtab otsuse vastu üldkoosolek, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. See säte sisaldub osaühingu (NV) osas 2: 129, lõige 6 ja osaühingu (BV) osas Hollandi tsiviilseadustiku jaotises 2: 239.
Nendest artiklitest ei saa järeldada, et ainuüksi sellise huvide konflikti esinemine oleks omistatav direktorile. Samuti ei saa teda süüdistada selles, et ta sellisesse olukorda sattus. Artiklid sätestavad vaid, et direktor peab hoiduma arutelu- ja otsustusprotsessis osalemisest. Seega ei vii karistamiseni või huvide konflikti ärahoidmiseni käitumisjuhend, vaid tegevusjuhend, mis näeb ette, kuidas direktor huvide konflikti korral tegutsema peab.
Aruteludes ja otsustamises osalemise keeld tähendab, et asjaomane direktor ei tohi hääletada, kuid temalt võib küsida teavet enne juhatuse koosolekut või juhatuse koosoleku päevakorrapunkti tutvustamist. Nende artiklite rikkumine muudab otsuse aga kehtetuks vastavalt Hollandi tsiviilseadustiku artikli 2:15 lõike 1 alapunktile a. See artikkel sätestab, et otsused on tühistatavad, kui need on vastuolus otsuste vormistamist reguleerivate sätetega. Tühistamishagi saab esitada igaüks, kellel on põhjendatud huvi sätte järgimiseks.
Kehtib mitte ainult karskuskohustus. Samuti annab direktor õigeaegselt teavet võimaliku huvide konflikti kohta tehtavas otsuses juhatusele. Lisaks tuleneb Hollandi tsiviilseadustiku artiklist 2:9, et huvide konfliktist tuleb teavitada ka aktsionäride üldkoosolekut.
Kuid seadus ei ole selgelt kirjas, millal on aruandluskohustus täidetud. Seetõttu on soovitatav lisada sellekohane säte põhikirjasse või mujale. Seadusandja eesmärk on nende seadustega kaitsta ettevõtet riski eest, et juhatajat mõjutavad isiklikud huvid. Sellised huvid suurendavad riski, et ettevõte satub ebasoodsasse olukorda. Hollandi tsiviilseadustiku jaotis 2:9, mis reguleerib juhtide sisemist vastutust, on kõrge künnisega.
Direktorid vastutavad ainult tõsise süülise käitumise korral. Õiguslike või seadusjärgsete huvide konflikti reeglite eiramine on tõsine asjaolu, mis põhimõtteliselt toob kaasa juhtkonna vastutuse. Konfliktis olevale juhile saab isiklikult karmi etteheiteid teha ja seetõttu võib ta põhimõtteliselt ettevõtte vastutusele võtta.
Pärast muudetud huvide konflikti reegleid on sellistes olukordades kohaldatavad tavalised esindusreeglid. Selles osas on eriti olulised Hollandi tsiviilseadustiku jaotised 2: 130 ja 2: 240. Teisalt on direktoril, kellel ei ole huvide konflikti reeglite alusel lubatud aruteludes ja otsuste vastuvõtmisel osaleda, volitus esindada ettevõtet otsust rakendavas õigusaktis. Vana seaduse järgi viis huvide konflikt esindusõiguse piiramiseni: sellel direktoril ei lubatud ettevõtet esindada.
Järeldus
Kui lavastajal on vastuoluline huvi, peab ta hoiduma arutelust ja otsustamisest. Seda juhul, kui tal on isiklik huvi või huvi, mis ei lähe ettevõtte huvidega paralleelselt. Kui direktor ei täida erapooletust, võib ta suurendada võimalust, et ettevõte saab teda direktorina vastutusele võtta. Pealegi võivad otsuse tühistada kõik, kellel on selleks mõistlik huvi. Hoolimata huvide konfliktist, võib direktor siiski ettevõtet esindada.
Kas teil on raske kindlaks teha, kas tegemist on huvide konfliktiga? Või kahtlete, kas peaksite huvi olemasolu avalikustama ja juhatust teavitama? Küsige ettevõtteõiguse juristidelt aadressil Law & More et teid teavitada. Üheskoos saame hinnata olukorda ja võimalusi. Selle analüüsi põhjal saame teile nõu anda järgmiste asjakohaste sammude osas. Samuti pakume teile meeleldi nõu ja abi mis tahes menetluse ajal.
[1] HR 29. juuni 2007, NJ 2007/420; JOR 2007/169 (Bruil).