Ettevõtte juhid peaksid alati juhinduma ettevõtte huvidest. Mis siis, kui direktorid peavad langetama otsuseid, mis hõlmavad nende enda isiklikke huve? Mis huvi valitseb ja mida oodatakse sellises olukorras lavastajalt?
Millal on huvide konflikt?
Ettevõtet juhtides võib juhatus mõnikord võtta vastu otsuse, mis annab eelise ka konkreetsele direktorile. Direktorina peate hoolitsema ettevõtte huvide, mitte enda isikliku huvi eest. Pole otsest probleemi, kui juhatuse poolt vastu võetud otsus toob direktorile isiklikult kasu. See on erinev, kui see isiklik huvi on vastuolus ettevõtte huvidega. Sellisel juhul ei tohi direktor osaleda koosolekutel ja otsuste vastuvõtmisel.
Bruili kohtuasjas otsustas riigikohus, et tegemist on huvide konfliktiga, kui direktor ei suuda kaitsta ettevõtte ja tema sidusettevõtte huve nii, et eeldatakse, et täisarvuline ja erapooletu direktor seda isikliku või muu huvi olemasolu, mis ei ole juriidilise isiku omaga paralleelne. [1] Huvide konflikti olemasolu kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõiki juhtumi asjakohaseid asjaolusid.
Kui lavastaja tegutseb erinevates ülesannetes, tekib kvalitatiivne huvide konflikt. Seda näiteks juhul, kui ettevõtte direktor on samal ajal ettevõtte vastaspool, kuna ta on ka teise juriidilise isiku direktor. Seejärel peab direktor esindama mitut (konfliktset) huvi. Kui on olemas puhas kvalitatiivne huvi, siis huvide konflikti reeglid seda huvi ei hõlma. Seda juhul, kui huvi pole põimunud direktori isikliku huviga. Selle näiteks on see, kui kaks grupi ettevõtet sõlmivad lepingu. Kui direktor on mõlema ettevõtte direktor, kuid ei ole (n) (kaudne) aktsionär või tal pole muid isiklikke huve, ei esine kvalitatiivset huvide konflikti.
Millised on huvide konflikti olemasolu tagajärjed?
Huvide konflikti tagajärjed on nüüd sätestatud Hollandi tsiviilseadustikus. Direktor ei tohi osaleda aruteludes ja otsuste vastuvõtmisel, kui tal on otsene või kaudne isiklik huvi, mis on vastuolus ettevõtte ja tema sidusettevõtte huvidega. Kui selle tulemusena ei saa nõukogu otsust vastu võtta, langetab otsuse nõukogu. Nõukogu puudumisel võtab otsuse vastu üldkoosolek, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. See säte sisaldub osaühingu (NV) osas 2: 129, lõige 6 ja osaühingu (BV) osas Hollandi tsiviilseadustiku jaotises 2: 239.
Nendest artiklitest ei saa järeldada, et pelgalt sellise huvide konflikti olemasolu on tingitud lavastajast. Samuti ei saa teda süüdistada selles olukorras sattumises. Artiklid näevad ette ainult seda, et direktor peab hoiduma osalemast aruteludes ja otsustamisprotsessis. Seetõttu ei ole karistamise või huvide konflikti ärahoidmiseni viiv käitumisjuhend, vaid ainult käitumisjuhend, mis näeb ette, kuidas direktor peaks huvide konflikti korral tegutsema. Aruteludel ja otsuste vastuvõtmisel osalemise keeld tähendab, et asjaomane direktor ei tohi hääletada, kuid enne juhatuse koosolekut või juhatuse koosoleku päevakorrapunkti lisamist võib ta küsida teavet. Nende artiklite rikkumine muudab Hollandi tsiviilseadustiku artikli 2:15 lõike 1 alapunkti a kohaselt otsuse tühiseks. Selles artiklis öeldakse, et otsused on tühised, kui need on vastuolus otsuste moodustamist reguleerivate sätetega. Tühistamishagi võib esitada igaüks, kellel on mõistlik huvi selle sätte täitmiseks.
Kehtib mitte ainult karskuskohustus. Haldusnõukogule õigeaegselt tehtavas otsuses annab direktor teavet ka võimaliku huvide konflikti kohta. Lisaks tuleneb Hollandi tsiviilseadustiku artiklist 2: 9, et huvide konfliktist tuleb teatada ka aktsionäride üldkoosolekule. Kuid seaduses ei ole selgelt öeldud, millal aruandekohustus on täidetud. Seetõttu on soovitatav lisada sellekohane säte põhikirja või mujale. Nende seadustega on seadusandja eesmärk kaitsta ettevõtet riski eest, et direktorit mõjutavad isiklikud huvid. Sellised huvid suurendavad riski, et ettevõte satub ebasoodsasse olukorda. Hollandi tsiviilseadustiku jaotise 2: 9 - mis reguleerib direktorite sisemist vastutust - suhtes kehtib kõrge künnis. Direktorid vastutavad ainult tõsiseltvõetava käitumise korral. Juriidiliste või seadusest tulenevate huvide konflikti eeskirjade eiramine on tõsine asjaolu, mis põhimõtteliselt toob kaasa direktorite vastutuse. Konfliktis olevale direktorile võib isiklikult tõsiselt ette heita ja seetõttu saab ettevõte põhimõtteliselt vastutada.
Pärast muudetud huvide konflikti reegleid on sellistes olukordades kohaldatavad tavalised esindusreeglid. Selles osas on eriti olulised Hollandi tsiviilseadustiku jaotised 2: 130 ja 2: 240. Teisalt on direktoril, kellel ei ole huvide konflikti reeglite alusel lubatud aruteludes ja otsuste vastuvõtmisel osaleda, volitus esindada ettevõtet otsust rakendavas õigusaktis. Vana seaduse järgi viis huvide konflikt esindusõiguse piiramiseni: sellel direktoril ei lubatud ettevõtet esindada.
Järeldus
Kui lavastajal on vastuoluline huvi, peab ta hoiduma arutelust ja otsustamisest. Seda juhul, kui tal on isiklik huvi või huvi, mis ei lähe ettevõtte huvidega paralleelselt. Kui direktor ei täida erapooletust, võib ta suurendada võimalust, et ettevõte saab teda direktorina vastutusele võtta. Pealegi võivad otsuse tühistada kõik, kellel on selleks mõistlik huvi. Hoolimata huvide konfliktist, võib direktor siiski ettevõtet esindada.
Kas teil on raske kindlaks teha, kas tegemist on huvide konfliktiga? Või kahtlete, kas peaksite huvi olemasolu avalikustama ja juhatust teavitama? Küsige ettevõtteõiguse juristidelt aadressil Law & More et teid teavitada. Üheskoos saame hinnata olukorda ja võimalusi. Selle analüüsi põhjal saame teile nõu anda järgmiste asjakohaste sammude osas. Samuti pakume teile meeleldi nõu ja abi mis tahes menetluse ajal.
[1] HR 29. juuni 2007, NJ 2007/420; JOR 2007/169 (Bruil).