Intellektuaalomandiõigust arendatakse pidevalt ja see on viimasel ajal tohutult kasvanud. Seda võib muu hulgas näha ka autoriõiguse seaduses. Tänapäeval on peaaegu kõik Facebookis, Twitteris või Instagramis või neil on oma veebisait. Seetõttu loovad inimesed palju rohkem sisu kui vanasti, mida sageli avaldatakse. Lisaks toimub autoriõiguse rikkumine palju sagedamini kui varem, näiteks seetõttu, et fotosid avaldatakse ilma omaniku loata või kuna Internet muudab kasutajatel ebaseadusliku sisuga juurdepääsu lihtsamaks.
Autoriõigusega seotud sisu avaldamine on mänginud olulist rolli kolmes hiljutises Euroopa Liidu Kohtu otsuses. Nendel juhtudel arutati sisu avalikkusele kättesaadavaks tegemise kontseptsiooni. Täpsemalt arutati, kas järgmised toimingud kuuluvad „üldsusele kättesaadavaks tegemise” alla:
- Ebaseaduslikult avaldatud lekkinud fotode hüperlingi avaldamine
- Müüa meediumipleiereid, mis võimaldavad juurdepääsu digitaalsele sisule ilma selle sisu õiguste valdajate loata
- Süsteemi hõlbustamine, mis võimaldab kasutajatel jälgida ja alla laadida kaitstud teoseid (The Pirate Bay)
Autoriõiguse seaduse piires
Kontrollikoja arvates ei tohiks avalikkusele kättesaadavaks tegemisele läheneda tehniliselt, vaid funktsionaalselt. Euroopa kohtuniku sõnul võrdsustatakse viited autoriõigusega kaitstud teostele, mida hoitakse mujal, näiteks ebaseaduslikult kopeeritud DVD pakkumisega.[1] Sellistel juhtudel võidakse autoriõigusi rikkuda. Autoriõiguse seaduses näeme seetõttu arengut, mis keskendub praktiliselt sellele, kuidas tarbijad saavad sisule juurdepääsu.
Loe lähemalt: http://assets.budh.nl/advocatenblad/pdf/ab_10_2017.pdf
[1] Sanoma / GeenStijl: ECLI: EU: C: 2016: 644; BREIN / Filmspeler: ECLI: EU: C: 2017: 300; BREIN / Ziggo & XS4ALL: ECLI: EU: C: 2017: 456.